[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
• Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230
• Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
• Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
• Läti keel: lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
• Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

tihti 'sageli; tihedasti' < asks dicht(e) 'id.', sks dicht 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88, 158 Tichti/ i 'Dicht'; tichti 'Dichte / Fest'; Vestring 1720-1730: 248, 258 tihti; Hupel 1780: 284, 289 tihti r. d. 'deicht Ad.'; tühti r. 'oft, laut, dicht Ad.'; Hupel 1818: 245 tihti r. d. 'deicht; oft'; Lunin 1853: 193 tiht, -i r. d. 'частый, плотный'; tihti r. d. 'плотно, часто'
• Murded: `tihti 'sageli; tihedasti' R Khk Muh Emm Rei L sporKPõ Iis Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Trv Hls TLä Ote San VLä Rõu Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihti lugu, tihti 'oft'; ÕS 1980: 710 tihti
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dicht(e) 'dicht; stark, tüchtig; heftig, sehr'; Schiller-Lübben dicht(e) 'stark, tüchtig, heftig, sehr; treu, wahrhaftig'; MND HW I dichte, dicht 'dicht; fest gefügt, zusammenhaltend, undurchlässig; häufig, ununterbrochen; nage, nahebei'
• Käsitlused: < kasks dichte, dicht 'tihe' Liin 1964: 65; < kasks ~ sks dicht EEW 1982: 3149-50; < vrd kasks dicht(e) 'väga' Raun 1982: 175; < asks dicht(e) 'tihe, paks, tugev; väga, ägedalt, kõvasti' ~ sks dicht 'tihe, paks; tihke; tihedalt' EES 2012: 527
• Läti keel: lt dikti [1644 dickt] 'derb, stark, laut' < kasks dichte Sehwers 1918: 86, 146; lt dikts 'derb, laut, stark; stark, laut; sehr' < kasks dichte, dicht 'stark, tüchtig; heftig, tüchtig; sehr' Sehwers 1953: 26; dikts 'laut, stark; sehr' < kasks dichte 'fest, stark, tüchtig; Adv: sehr' Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: sm tihti (tihteä) [1787] 'tiukka, ahdas, tiivis, tihea; luistamaton / eng, (wasser)dicht; nicht rutschend' < rts dikt 'vahva, luja; tiukasti, tiiviisti' [‹ kasks, sks dicht] SSA 3: 290; SKES: 1289; is tihti 'tiivis, tiheä' < ee; vdj tihti 'tiheä' < sm ~ ee SSA 3: 290; lv dik̄t́ə̑, dik̄t́i 'laut, stark' < kasks dicht Kettunen 1938: 38; lv dikţõ 'pingsalt, tugevalt, väga / saspringti, dikti' LELS 2012: 53; vdj tihti 'tihedalt, tihedasti, tihti, sageli / часто' VKS: 1286

tihtima, tihin 'pragusid kinni toppima, takutama' < asks, sks dichten 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tihtima '(laevakülgi) tihendama' Krj Emm Var Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihtima : tihin 'dicht machen, kalfatern'; ÕS 1980: 710 tihtima '(takkudega) kinni toppima'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dichten 'dicht machen, füllen'; MND HW I dichten 'dicht machen, ausfüllen; kalfatern'
• Käsitlused: < kasks dichten 'kalfatern, dicht machen' GMust 1948: 22, 93; < sks dichten, ? kasks dichten ~ ee tiht EEW 1982: 3150; < kasks dichten Raun 1982: 175; < asks dichten 'tihedaks tegema, täitma, laeva tihtima' ~ sks dichten 'tihendama, tihtima' EES 2012: 527; < sks dichten 'tihendama, tihtima' EKS 2019
• Läti keel: lt diktêt, sadiktêt 'zusammenfügen' < kasks dichten 'dicht machen, ausfüllen, Fugen dichten' Sehwers 1953: 26

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < asks stift 'id.', sks Stift 'id.'

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 86 üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
• Murded: tihv : `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv : tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl EKI MK; tihvt : `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt : tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift : tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht : tiuhti Khk Vll; tiuht : tihvi Pöi; tiht : tihvi Emm; tih´t : tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t : tih´ti Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt : tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
• Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift EEW 1982: 3151; < kasks stift Raun 1982: 175; < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' EES 2012: 527; < sks Stift 'tihvt, pulk, tikk, nael' EKS 2019