[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

viik, viigi 'paeluss (Dipylidium)' < asks vîk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: viik : `viigi Hlj VNg; viik : viigi S Khn Kad VJg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1376 wīk : wīgu, wīgi 'Bandwurm'; EÕS 1937: 1663 viik 'zool (Dipylidium)'; ÕS 1980: 789 viik : viigi 'paeluss (Dipylidium)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vîk 'Eingeweidewurm der Fische; ficus morbus, bes. Hämorrhoiden'; Schiller-Lübben vîk 'der böse Wurm, der Fiek, Gürtelwurm'; MND HW I vîc 'Eingeweidewurm, Finne'
• Käsitlused: < kasks vîk Raun 1982: 203; < asks vīk 'paeluss; paelussi tang' EES 2012: 602

viik, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
• Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
• Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
• Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
• Läti keel: lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
• Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391

vill, villi 'rakk, vesivill' < kasks swil 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; Göseken 1660: 141, 239 willi 'blatter pusula'; willi 'hitzblätter papula'; Hornung 1693: 33 Wil : Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; Vestring 1720-1730: 290 Wil, -li 'Die Blatter, blase'; Helle 1732: 208 wil 'die Blatter, Blase'; Helle 1732: 351 Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; Piibel 1739 se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; Hupel 1780: 312 wil, -li r. d. 'Finne, Blatter, Blase'; Schmidt 1816: 114 Senniks peab ühhe küpsetud sibbola sinnise willi peäle pantud sama; Lunin 1853: 229 wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
• Murded: vill : `villi '(hõõrde)rakk' R; vill : villi (-l´l-) eP eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´ : wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
• Käsitlused: < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' Liin 1964: 58; < ? kasks EEW 1982: 3848; < vrd asks swillen 'paistetama' Raun 1982: 205; < asks swel 'paise' EES 2012: 606; < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' EKS 2019
• Sugulaskeeled: lv vìe̯la 'blase' Kettunen 1938: 485; lv vīela 'vill, rakk / tulzna' LELS 2012: 363; vdj villi 'vill, rakk, vistrik / волдырь, пузырь, мозоль' VKS: 1531

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Hans Wyllt; Hupel 1780: 313, 535 wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r. d. 'Filz'; Lunin 1853: 230 wilt, -i r. d. 'войлокъ'
• Murded: vilt : `vildi VNg Lüg Vai; vilt : vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t : wil´di '‹ Filtz'; wil´ts : wil´tsi '= wil´t'; ÕS 1980: 793 vilt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
• Käsitlused: < kasks vilt Liin 1964: 56; EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; < asks vilt 'vilt' EES 2012: 606; EKS 2019
• Läti keel: lt viltne 'der Filz' < asks filt 'Filz' Sehwers 1953: 158; viltne 'Filz' < kasks vilt Jordan 1995: 110; filce 'Filz' Kettunen 1938: 54
• Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] 'huopa, peite / Filz, Filzdecke' < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' [‹ kasks vilt]; krj viltti 'huopa, peite' < sm SSA 3: 450; lv vil̄´`t´ 'filz' < kasks vilt Kettunen 1938: 488; lv fil̄t (pil̄ts) 'filz' Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328; lv filts, viļt 'vilt / filcs' LELS 2012: 61, 365