[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
• Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
• Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
• Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
• Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
• Vt kinkima

kink, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
• Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
• Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
• Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

kink, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
• Läti keel: lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < rts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
• Vrd sink

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
• Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
• Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
• Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
• Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
• Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
• Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
• Läti keel: lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < mr bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

viik, viigi 'paeluss (Dipylidium)' < asks vîk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: viik : `viigi Hlj VNg; viik : viigi S Khn Kad VJg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1376 wīk : wīgu, wīgi 'Bandwurm'; EÕS 1937: 1663 viik 'zool (Dipylidium)'; ÕS 1980: 789 viik : viigi 'paeluss (Dipylidium)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vîk 'Eingeweidewurm der Fische; ficus morbus, bes. Hämorrhoiden'; Schiller-Lübben vîk 'der böse Wurm, der Fiek, Gürtelwurm'; MND HW I vîc 'Eingeweidewurm, Finne'
• Käsitlused: < kasks vîk Raun 1982: 203; < asks vīk 'paeluss; paelussi tang' EES 2012: 602

viik, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
• Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
• Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
• Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
• Läti keel: lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
• Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391

vinn, vinna 'vinnastusseade, pöör' < asks winde 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 367, 472 winne 'Schraube / winde trochlea'; winne 'Winde / Kornwinde sucula'; Hupel 1780: 313 win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; Hupel 1818: 287 win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; Lunin 1853: 230 win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
• Murded: vinn : `vinna R; vinn : vinna eP(vind : vinna Var Mih); vinn : vinna M Ran; vińn : vińni San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind : winna '= winn'; winn : winna; wińń : wińńi 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne : winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn : vinna
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
• Käsitlused: < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' GMust 1948: 45; < kasks winde EEW 1982: 3865; < asks winde 'vinn, pöör' EES 2012: 608
• Läti keel: lt vinda 'Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil' < kasks winde 'Winde' Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110; lt vinda, vinde 'Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick' < kasks winde 'ein Werkzeug zum Winden' Sehwers 1953: 158
• Sugulaskeeled: sm vintti [1648] 'kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde' < rts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda 'vintturi; kaivonvintti' < lt vinda [‹ sks] SSA 3: 454; lv vīnda 'winde, hebel' < kasks winde Kettunen 1938: 493; lv vīnda 'vinn / vinda' LELS 2012: 366; vdj vinna 'pöör (millega tõmmatakse paati kaldale); vints / ворот; подъёмный ворот' VKS: 1533
• Vt vinnama