[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

vilt, vildi 'vanutatud vill' < kasks vilt 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 140 Hans Wyllt; Hupel 1780: 313, 535 wilt, -i d. 'Filz'; wilt, -i r. d. 'Filz'; Lunin 1853: 230 wilt, -i r. d. 'войлокъ'
• Murded: vilt : `vildi VNg Lüg Vai; vilt : vildi (-l´-) Jäm Khk Muh Hi sporL Juu Jä VJg I Plt Trv Hls Ran San Har VId; vildid (-l´-) 'viltsaapad' Jõh Muh Rei Mär Vig Vän Hää Ris Hag Koe VJg Iis Lai Plt KJn; vildi (-l´-) Krk Puh Ote Rõn Krl Har Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1508 wil´t : wil´di '‹ Filtz'; wil´ts : wil´tsi '= wil´t'; ÕS 1980: 793 vilt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vilt 'Filz'; vilt-hôt 'Filzhut'; vilt-mantel 'Filzmantel'; Schiller-Lübben vilt 'verdichte Wolle, Filz'; MND HW I vilt 'Filz, Stück Filz (als Material)'
• Käsitlused: < kasks vilt Liin 1964: 56; EEW 1982: 3852; Raun 1982: 205; < asks vilt 'vilt' EES 2012: 606; EKS 2019
• Läti keel: lt viltne 'der Filz' < asks filt 'Filz' Sehwers 1953: 158; viltne 'Filz' < kasks vilt Jordan 1995: 110; filce 'Filz' Kettunen 1938: 54
• Sugulaskeeled: sm viltti [1678 filti] 'huopa, peite / Filz, Filzdecke' < vrd rts fijlt, fildt 'huopa' [‹ kasks vilt]; krj viltti 'huopa, peite' < sm SSA 3: 450; lv vil̄´`t´ 'filz' < kasks vilt Kettunen 1938: 488; lv fil̄t (pil̄ts) 'filz' Kettunen 1938: 54; Raag 1987: 328; lv filts, viļt 'vilt / filcs' LELS 2012: 61, 365

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
• Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
• Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
• Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
• Vt vissisti

vitt, viti 'valge värv; lubjapiim' < asks wit(te) 'valge värv', rts vit 'valge värv'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: vit´t : viti 'lubjapiim' Jäm Khk Kaa EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1374 wit´t´ : witi (O) 'Tünche, Tünchung'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 witte 'Weisse'; Schiller-Lübben witte 'Weiße'
• Käsitlused: < kasks ~ rts EEW 1982: 3896
• Läti keel: lt vite Tünche < kasks wit, witte 'Weiße' Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110
• Vt vittima