[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend. Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
• Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 3; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'; EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
• Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
• Muud keeled: rts advent [13. saj] 'relig advent' RES 2004: 30; lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
• Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < vrts advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21

ahhaat, ahhaadi 'poolvääriskivi' < kasks agat 'id.', sks Achat 'id.' [Mõlema keele mõju ilmneb veel 19. sajandil.]

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Se kolmas höhlas peawat ütz Lyncuri kiwwi, ütz Achati kiwwi, ninck ütz Amethisti kiwwi ollema; Virginius 1687-1690 Kolmas kord: Lünkurer, Aggat nink Ametist; Hupel 1780: 327 Agatstein 'merre kiwwi d.'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 9, 10, 66 *ahat, -i 'Agat'; *ahkat, -i '= ahat'; *āgāt, -i 'Agat'; EÕS 1925: 5 ahaat '(mineraal)'; ÕS 1980: 29 ahhaat 'min poolvääriskivi, kaltsedoni teisend'; Tuksam 1939: 27 Achat 'ahhaat'
• Saksa leksikonid: MND HW I agat, agatstê(i)n 'Halbedelstein in verschiedenen Farben; Achat; Bernstein'
• Käsitlused: < asks Achat Liin 1968: 47; Liin 1968A: 134; < sks Achat 'ahhaat' EEW 1982: 25; EKS 2019
• Muud keeled: rts agat [1519] 'min ahhaat' RES 2004: 31; lt achāts 'Achat' VLV 1944: 26; lt ahāts 'ahhaat' ELS 2015: 25
• Sugulaskeeled: sm akaatti [1642 Achat] 'kvartsijalokivi / Achat' < vurts achat SSA 1: 64

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
• Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut; Tuksam 1939: 535 Jude 'juut'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 165; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
• Muud keeled: rts jude [14. saj] 'juut' RES 2004: 437; lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < nrts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
• Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas; Tuksam 1939: 591 Kratze (Wollkratze) 'kraas'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
• Muud keeled: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
• Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'id.'

• Esmamaining: Tarto-maa 1806
• Vana kirjakeel: Tarto-maa 1806: 26 Kurreli tullewa nink läwa .. ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; Masing 1822: 292 agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
• Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas EMS III: 1021
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446, 467 kuller : kulleri, kulleru 'Courier'; *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 406, 425 kuller : kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
• Käsitlused: < sks Kurier Treiman 1981: 45; EEW 1982: 1034; < asks kurēr 'kuller' Raun 1982: 55; EES 2012: 190; EKS 2019
• Muud keeled: rts kurir [1641] 'kuller, virgats, erikäskjalg' RES 2004: 516; lt kulieris, kuliers [1782] 'Kurier' < asks kurēr Sehwers 1953: 60; lt kurjērs 'Kurier' VLV 1944: 320; lt kurjērs 'kuller' ELS 2015: 357
• Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) [1747] 'pikalähetti / Kurier' < nrts kurir SSA 1: 447; vdj kurjeri 'kuller / курьер' VKS: 515

laveerima, laveerin 'loovima, ristlema; otsustamisest kõrvale põiklema' < asks lavēren 'id.', vrd rts lavera 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `lavee·rima 'loovima' Kaa Mar Han EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 468 *lawīrima, -rin 'laviren'; EÕS 1925: 367 laveerima 'vastu tuult siia-sinna purjetama, loovima, ristlema'; ÕS 1980: 359 laveerima 'loovima; mitte otse eesmärgi poole püüdma, põiklema'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima (auch fig.)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lavêren 'lavieren' '(eig. und bildl.)'; lovêren 'lavieren'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'
• Käsitlused: < asks laveren 'lavieren' GMust 1948: 62, 81; < sks lavieren 'loovima; kõrvale põiklema' [‹ asks lavēren] EKS 2019
• Muud keeled: rts lavera [1752] 'kunst laveerima (akvarellitehnikas)' RES 2004: 541; lt liẽverêt 'lavieren, sich umtreiben' ME: II: 508; lt lavēt 'lavieren (von Schiffen)' VLV 1944: 328; lt lavēt 'laveerima' ELS 2015: 417
• Vrd loovima

loor, loori 'gaasriie; õhuke (näo)kate' < asks flôr 'id.', sks Flor 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 417, 423 wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; Schmidt 1816: 19 Siis ei pea temma mitte .. loriga lapse su seestpiddi pühkima; Hupel 1818: 128 loor-kap r. d. 'Flohrkappe'; Jannsen 1862: 184 üks must loor (Schleier) tee peal ärrakaddunud
• Murded: loor : loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor : luori KPõ Iis; luor : `luori R; lu̬u̬ŕ : loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg EMS V: 422
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōŕ : lōri 'Flor'; lōŕ-kapp, pale-lōŕ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünner Stoff) gaasriie'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
• Käsitlused: < asks Flor, vrd sks Flor Liin 1964: 57; < sks Flor Raun 1982: 79; < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' EES 2012: 250; < asks flōr 'gaasriie, loorriie' EKS 2019
• Muud keeled: rts flor [1633] 'tekst floor (õhuke siidkudum), gaasriie, tüll; loor' RES 2004: 263; lt pluore 'Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug' < kasks flôr 'Blüte' Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82; lt pluõre 'der Flor (ein Zeug)' ME: III: 364; lt flōrs 'Flor (dünner Stoff)' VLV 1944: 206
• Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] 'harsokangas / Schleier, Flor, Kull' < nrts flor [‹ asks flōr] SSA 1: 117; lv plùo̯r´ 'schleier' < kasks flôr Kettunen 1938: 304; lv plōr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 249

† mirr, mirri 'mürr, healõhnaline puuvaik' < kasks mirre 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Mirra 'Mirre'; Göseken 1660: 92, 313 myrrit 'Myrrhen'; mijrrit 'Myrrhe'; Piibel 1739 kallid rohhud ja kallist waiko ja mirrid; Hupel 1766: 83 Mirrid penikesseks toukatud üks loot
• Murded: mirr : mirri '(piiblis) mürr' Tõs Tor Ris Nõo(-ŕr); mirri KJn Trv Har(-ŕr); `mirri VNg Jõh; `mirri : miri Vai; miri Pal; miir : `miiri Tõs EMS VI: 85
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 mirr : pl. mirrid (bl) 'Myrrhe'; EÕS 1925: 510 mirr '= mürr'; Tuksam 1939: 697 Myrrhe 'mürr (van mirr), healõhnaline puuvaik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mirre '(die bittere) Myrrhe'; MND HW II: 1 mirre (myrre, myere) 'Myrrhe, Gummi myrrha, Harz von Balsamodendron myrrha (als Arzneimittel, als Räucherharz im Gottesdienst, als Duftstoff zum Einbalsamieren der Toten'
• Käsitlused: < asks Myrrhen Ariste 1963: 97; < kasks mirre Liin 1964: 40; Raun 1982: 91
• Muud keeled: rts myrra [15. saj] 'mürr (mürripuu kummivaik)' RES 2004: 638; lt † mir̃res [1587 Myrren] 'Myrrhen' < kasks mirre Sehwers 1918: 80, 154; lt mirres 'Myrrhe' VLV 1944: 366; lt mirres 'mürr' ELS 2015: 535
• Sugulaskeeled: sm mirhami 'mürr, mirr' Mägiste 1931: 326; sm mirha [Agr] 'itämainen rohdos / Myrrhe' < vrts mirra [‹ kas mirrhe] SSA 2: 168; lv mi`rrə̑ᴅ 'myrrhen' Kettunen 1938: 225; lv mirrõd 'pl. mürr / mirres'; mirrõpū 'mürripuu / mirres koks' LELS 2012: 190
• Vrd mürr

moorlane, moorlase 'maur, neeger' < asks moriân, môr 'id.', sks Mohr 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 298 mustmah rahwas 'mohr æthiops'; Hupel 1780: 218 mora mees d. 'ein Mohr'; Arvelius 1782: 62 Morama-mehhiks .. kutsotakse; Arvelius 1787: 62 se Moramees; Hupel 1818: 143 moor, -i r. d. 'Mohr'; Lunin 1853: 108 moor, -i r. d. 'арабъ, негръ'; mori mees 'негръ'; mori ma 'страна негровъ'
• Murded: `muora mies VNg; `mu̬u̬rlane, -se Hää; `mu̬u̬rlanõ, -sõ Rõu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 613 Mōrlane : Mōrlaze 'Mohr'; ÕS 1980: 429 † moorlane 'mooramaalane'; Tuksam 1939: 686 Mohr 'murjan, moora(maa)mees, neeger'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'; de witten môren 'die maurischen Araber'
• Käsitlused: < sks Mohr Ariste 1980a: 56; < sks Mohre ~ kasks môr EEW 1982: 1552; < asks morian, mōr 'maur; neeger' ~ sks Mohr 'mooramees, neeger' EES 2012: 284
• Muud keeled: rts mor [u 1700] 'maur; van moorlane, mooramaalane' RES 2004: 627; lt muõris 'der Mohr' Sehwers 1953: 81; lt moris 'Mohr' VLV 1944: 361
• Sugulaskeeled: lv mùo̯r(ə̑z) 'neger, mohr; möhre' < sks Kettunen 1938: 235
• Vrd murjan

näälike, näälikese '(looduslik) nelk (Dianthus)' < kasks negelken 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Wötta hennesselle kallist rochto: Itackte, Negelit, Galban; Göseken 1660: 308 Nehlken 'Nelcken'; Lithander 1781: 25 Touka sedda .. sullatud woi, Pipra, Neilikesse .. ning hanne raswaga; Lenz 1796: 14 Neid nägelkessed kanna wäljä ette aknade all; Hupel 1818: 147, 148 nägelkenne r. d. 'Nelke'; näglike r. d.; näglike lil d. 'Nelke'; Henning 1824: 92 panne paar nääglikest ja muskati jure; Lunin 1853: 112 näggelkenne r. d. 'гвоздика'; näglike r. d.; näglike lil d. 'гвоздика'
• Murded: näälike '(talunimi)' San EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731, 730 *nǟlikene : nǟlikeze '= nǟgelkene'; *nǟgelkene : nǟgelkeze; nǟglikene : nǟglikeze 'Näglein, Gewürznelke'; EÕS 1930: 633 näälike[ne] '= nelk'; ÕS 1980: 469 näälike[ne] '(metsik) nelk'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike(ne)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 negelen, negelken 'Gewürznägelein'; Schiller-Lübben negelken 'Gewürz'; MND HW II: 1 nēgelke, (meist Pl.) negelken, negliken, neilkin 'getrocknete Frucht der Gewürznelke, Caryophyllus aromaticus, sehr häufiger Handelsartikel aus dem Orient'
• Käsitlused: < kasks negelken 'Nägelchen' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1800; Raun 1982: 109; < kasks nēgelke, nǟgelke 'Nelke' Haak 1976: 86; < kasks Raag 1987: 323; < asks negelken 'nelk' EKS 2019
• Muud keeled: rts nejlika [u 1420; 1461] 'bot nelk, näälike; kok nelk (vürts)' RES 2004: 664; lt † nẽģeļ̃ķene 'Federnelke (Dianthus plumarius)' < kasks negelken Sehwers 1918: 36, 154; lt naglene 'Nelke' ME: II: 687; VLV 1944: 375
• Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] 'Dianthus /Nelke, Gewürznelke' < vrts næylika, nælika 'mausteneilikka' SSA 2: 211; sm neilikka, näälikkä, neelikka 'Nelke; Gewürznelke' < ? asks nēgelke(n) Bentlin 2008: 149; lv na’gliń 'gewürznelke' < lt Kettunen 1938: 241
• Vrd nelk

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
• Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'; Tuksam 1939: 319 Flasche 'pudel'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
• Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
• Muud keeled: rts flaska [1385] 'pudel' RES 2004: 261; lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
• Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < vrts flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
• Vrd lass

plokk, ploki 'tõsteseadme osa (laeval)' < asks block 'hoob, kang'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plokk : plokki (plogi) 'tõste- või tõmbeseade' R(lokki VNg); plokk : ploki Jäm Hi Lä Hää KPõ I Plt KJn Krk sporT; lokk : loki Sa Muh L Trv Hls EMS VII: 594
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plokk : ploki 'Block, Klotz, Leisten'; ÕS 1980: 521 plokk 'tõstemehhanismi osa'; Tuksam 1939: 159 Block 'plokk; majade plokk; plokkraamat'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 block 'Schiffsrolle'; MND HW I blok, block 'Kloben, Gehäuse des Flaschenzugs, bes. auf Schiffen, Schiffsrolle, Blockrolle, Winde'; Seemannsprache 1911: 105 Block 'Rolle in einer Winde, einem Flaschenzuge auf Schiffen'
• Käsitlused: < kasks block 'Block, Hebebock, Mastenkran' GMust 1948: 45, 87; < sks Block EEW 1982: 2104; < asks block 'hoob, kang' EES 2012: 376
• Muud keeled: rts block [1621] 'plokk; pakk' RES 2004: 128; lt bluķis [1638 Blugkis] 'Block, Klotz' < kasks block Sehwers 1918: 84, 144; Jordan 1995: 56; lt bluķis 'Block' VLV 1944: 121; lt bloks 'plokk' ELS 2015: 646
• Sugulaskeeled: sm ploki (plokki) [1678 pluki] 'väkipyörä / Rolle, Block am Flaschenzug' < nrts block SSA 2: 381; lv blek̄, blök̄, blok̄ 'block, klotz' < kasks block Kettunen 1938: 24; lv blok 'plokk (tõsteseade) / bloks (ierīce celšanai)' LELS 2012: 45; vdj blokki 'plokk / блок' VKS: 163

purpur, purpuri 'teatud punane värvus' < kasks purpur 'id.', sks Purpur 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 290 se ähitis hendas Purpuri ninck illusa Linatze reiwa kahn; Stahl HHb III 1638: 234 ninck pannit öhe purpurimantli tema pehle 'vnd legten jhm ein Purpur Mantel an'; Göseken 1660: 327 Purpur 'Purpur purpura'; purpur punnane 'Purpurroht purpureus'; Virginius 1687-1690 ke ennese tagga löidis, Kollast Sidi, Purpurid, Rosikarwalist, Walget Sidi; Hupel 1780: 250 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Hupel 1818: 196 purpur, -i r. d. 'Purpur'; Lunin 1853: 152 purpur, -i r. d. 'пурпуръ, багряница, парфира'; Jannau 1857: 32 Need on täis ölli ning purpuri punnast sahwti
• Murded: `purpur, -i sporR Khk Muh Käi sporL Ris Koe Kad Sim IPõ Lai Plt M Puh V EMS VII: 878
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 990 *purpur : purpuri 'Purpur'; ÕS 1980: 549 purpur 'teat punane värv'; Tuksam 1939: 778 Purpur 'purpur'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 purper, purpur 'Purpur, ein Seidenstoff'; MND HW II: 2 purpure, purpur, purpern, purper 'kostbare purpurfarbige Stoffart'
• Käsitlused: < asks purpur ~ sks Purpur Ariste 1963: 101; < asks purpure, Purpur Liin 1964: 40; < sks Purpur EEW 1982: 2241; EKS 2019; < kasks purpur Raun 1982: 131; Raag 1987: 324; < sks Purpur 'purpur' EKS 2019
• Muud keeled: rts purpur [1649] 'purpur (värvaine); purpurriie, -rüü' RES 2004: 805; lt purpurs [Glück 1689/1694 Purpuris] 'Purpur' < sks Sehwers 1918: 93, 156; lt purpurs 'Purpur' VLV 1944: 404; lt purpurs 'purpur' ELS 2015: 671
• Sugulaskeeled: sm purppura [Agr purpuri] 'punainen väri(aine); (hohtavan) punainen / Purpur; purpurn' < vurts purpur, lad purpura 'purppura' SSA 2: 437; vdj purpura 'purpur / пурпур, порфира' VKS: 978

rubiin, rubiini 'punane vääriskivi' < asks rubîn 'id.', sks Rubin 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 ∫inna ∫elgke Ja∫pis ninck Rubin 'du heller Ja∫pis vnd Rubin'; Gutslaff 1648-1656 Se töine höhlas olli ütz Rubini kiwwi; Göseken 1660: 341 Rubbin Kiwwi 'rubin rubinus'; VT kk 1690: 191 Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant.
• Murded: rubiin : rubiini 'punane kalliskivi' Khk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1092 *rūbīn : rūbīni 'Rubin, Edelstein'; EÕS 1937: 1163 rubiin 'punane vääriskorund; kalliskivi (der Rubin)'; ÕS 1980: 601 rubiin '(punane vääriskivi)'; Tuksam 1939: 816 Rubin 'rubiin (kalliskivi)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rubîn, rabîn, robîn 'ein tiefroter Edelstein, roter Korund, Rubin'
• Käsitlused: < asks Rubin Ariste 1963: 103; < asks Rubyn Liin 1964: 62; < sks Rubin 'rubiin' EEW 1982: 2547; EKS 2019
• Muud keeled: rts rubin [1430-1450] 'geol rubiin' RES 2004: 856; lt rubīns 'Rubin' VLV 1944: 425; lt rubīns 'rubiin' ELS 2015: 739
• Sugulaskeeled: sm rubiini 'eräs jalokivi, punainen jalo korundi' NS IV 1978: 767; vdj rubina 'rubiin / рубин' VKS: 1077

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
• Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
• Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
• Muud keeled: rts sakrament [14. saj] 'relig sakrament' RES 2004: 882; lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
• Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < vrts sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

summa, summa 'kokkuvõte' < kasks summa 'id.', sks Summa 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 327 se Summa sest Pöha Risti Oppetußest; Gutslaff 1648-1656 M. olle ütte suhre summa Kah toht Kohut hennelle ostnut; Göseken 1660: 617 se Summ 'Summa'; Frey 1806: 26 Järrele watas näggi Koolmeister römoga, et Summa öige olli; Masing 1825: 370 Nisuggune märato summa näitab meiesugguste arwust ja melest arwamata summa
• Murded: `summa '(raha)hulk; kokkuvõte' Kuu Lüg Vai; summa Jäm Khk Vll Muh Mih Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Trm Plt Pil KJn Trv Hls Puh Nõo San Har; summ : `summa Lüg; summ : summa Mih Tõs VJg KJn Krk Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1203 summa : summa 'Summe'; hiṅṅe-summa 'Seelenzahl'; ÕS 1980: 665 summa; SES 2007: 1165 Summa, Summe 'summa'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben summe 'Summe'; MND HW III summa 'Menge, Quantität; Geldbetrag; Zusammenfassung'
• Käsitlused: < asks summa, kasks summe Liin 1964: 48; < sks Summa [‹ lad summa] EEW 1982: 2917; EKS 2019; < vrd lad summa, vn сумма Raun 1982: 163; < kasks summe, summa ~ sks Summe 'summa; kokkuvõte' EES 2012: 488
• Muud keeled: rts summa [1384] '(raha)summa; piltl kokkuvõte' RES 2004: 1053; lt zum̃ma [1585 tah Summa] 'Summe' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt zum̃ma < kasks summe Sehwers 1953: 165; lt summa 'Summa, Summe' VLV 1944: 514
• Sugulaskeeled: sm summa [Agr] 'Summe' < vrts summa, kasks summe; is summa < vn; krj summa < sm SSA 3: 212; lv summa 'summa / summa' LELS 2012: 307; vdj summa 'summa, hulk, kogus / сумма' VKS: 1183

trallima, trallin '(lärmakalt) pidutsema, lustlikult aega veetma' < asks tralā 'sõnadeta laulma', sks trallen 'sõnadeta laulma'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `trallima (-l´le-) 'häälekalt lõbutsema' Kuu VNg IisR Jäm Emm Rei sporL Ris Juu JMd VMr Kad Iis Trm Plt; `tral´ma Puh; `rallima (-l´l-) Sa Muh Vän Pil KJn SJn; `ral´ma (-me) M EKI MK; `prallima 'praalima, trallima' sporSa Tõs EMS VII: 733
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trallama, -an; tral´l´ima, -in; tral´l´itama, -tan 'trillern, trällern, salbadern'; EÕS 1937: 1566 trallima; ÕS 1980: 723 trallima; Tuksam 1939: 970 trällern 'trallitama'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tralarrn [tralạ̄·n], tralalln [1755], tralaljen 'tirallieren, eintönig singen'
• Käsitlused: < asks tralā, sks tralla(la) EEW 1982: 3262; < germ, vrd rts tralla, asks trallallen Raun 1982: 181; < sks trallen 'sõnadeta laulma' [võimalik ka, et ‹ asks] EES 2012: 543-544
• Muud keeled: rts tralla [1660] 'trallitama; (viisikest) ümisema' RES 2004: 1134; lt trallināt 'trällern' VLV 1944: 526
• Sugulaskeeled: sm rallattaa, trallattaa [1787] 'laulella hilpeästi / trällern'; krj rallattoa; ee trallida, trallitada < nrts tralla 'lauleskella' [deskr] SSA 3: 44; Häkkinen 2004: 1020; lv trō̬ĺińt́̆t́ə̑ 'trällern' Kettunen 1938: 432

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < asks stôr 'id.', vrd rts Stör 'id.' [Murretest registreeritud töör on tõenäoliselt rootsi laen.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 399 Töri kalla 'Stör sturio'; Vestring 1720-1730: 63 Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; Hupel 1780: 292 tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir : tüira Mus; stüir : stüira Phl EKI MK; `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää EKI MK; töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360, 1372, 1305 tūr : tūra; tūra-kala 'Stör'; tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' '(Acipenser Sturio)'; ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser); Tuksam 1939: 939 Stör 'tuur(akala), samb, sammakala'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), stür 'Stör'
• Käsitlused: < kasks stor(e) Raun 1982: 186; < kasks stôr Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < ? asks stōr 'tuur' EES 2012: 559
• Muud keeled: rts stör [1538] 'zool tuur(akala)' RES 2004: 1048; lt stuõre 'Stör' < kasks stōr 'Stör' Sehwers 1953: 127; lt stūre, store 'Stör (Acipenser sturis)' < kasks stü̂r (neben stȫr(e)) Jordan 1995: 99; lt stora 'Stör' VLV 1944: 506
• Sugulaskeeled: lvS tǖr 'Stör' SLW 2009: 207; lv tīr, tǖr, tīr-kala 'stör (Acipenser sturio)' < asks stur, kasks sture Kettunen 1938: 424

türann, türanni 'hirmuvalitseja' < asks tyranne 'id.', sks Tyrann 'id.' [Alamsaksast pärit i-line tiran(n) muutus hiljem ü-liseks ülemsaksa mõjul.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 377 Enne olli tæma üx Tÿran ninck werrÿ koir; Stahl LS I 1641: 198 nende Röhmi∫kide Tyrannide alla 'vnter den Römi∫chen Tyrannen'; Hupel 1780: 284 tirrand, -i d. 'Tyranne'; Lunin 1853: 194 tirrand, -i d. 'тиранъ'
• Murded: `tiiran, -i 'Türgi valitseja' Kuu; tirań ~ tiraa·ń 'hurjutav sõimusõna' Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1283 tiran, -i; tirand, -i 'Tyrann'; Grenzstein 1884: 154 tirann (Tyrann) 'hirmus, armuta walitseja'; EÕS 1937: 1609 türann 'ainuvalitseja; vägivalla-, omavolivalitseja'; ÕS 1980: 752 türann 'hirmuvalitseja'; Tuksam 1939: 981 Tyrann 'türann (vägivallavalitseja)'
• Käsitlused: < asks tyranne Ariste 1940: 30; Ariste 1963: 107; < sks Tyrann 'türann' EEW 1982: 3498; EKS 2019
• Muud keeled: rts tyrann [15. saj] 'türann, hirmuvalitseja' RES 2004: 1165; lt tiranns 'Tyrann' VLV 1944: 536; lt tirāns 'türann' ELS 2015: 944
• Sugulaskeeled: sm tyranni [Agr] 'yksinvaltias, hirmuvaltias / Tyrann' < vrts, vurts tyrann SSA 3: 347

vimpel, vimpli 'pikk kitsas lipp' < asks wimpel 'id.', sks Wimpel 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `vimpel : `vimpli 'võlts inimene' VNg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510 wimpel : wimpli, wimple 'Wimpel'; EÕS 1937: 1670 vimpel 'kolmnurkne pikk kitsas lipuke'; ÕS 1980: 793 vimpel '(kolmnurkne) kitsas lipp'; Tuksam 1939: 1127 Wimpel 'vimpel (lipuke)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wimpel 'Kopftuch, Schleier; lange, schmale Fahne, Banner'; Schiller-Lübben wimpel 'Schleier, als Kopfbedeckung; lange, schmale, schleierähnliche Fahne, Banner'
• Käsitlused: < asks wimpel 'Wimpel, langes, schmales Flaggenzeichen mit langem Spalt am Ende' GMust 1948: 54, 96; < sks Wimpel EEW 1982: 3857; EKS 2019
• Muud keeled: rts vimpel [1685] 'vimpel' RES 2004: 1252; lt † vim̃pele 'Wimpel' < kasks wimpel Sehwers 1918: 164; lt vimpele 'Wimpel, Flagge' < asks wimpel 'schmale Flagge' Sehwers 1953: 158; lt vimpelis 'Wimpel' VLV 1944: 649; lt vimpelis 'vimpel' ELS 2015: 1013
• Sugulaskeeled: sm vimppeli 'viiri' NS VI 1978: 535; vdj vymppeli 'vimpel / вымпел' VKS: 1554

vorm, vormi 'tervik; kuju, mudel' < asks forme 'id.', sks Form 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 296 worm 'die Forme zum Abdruck'; Helle 1732: 212 worm 'die Forme zum Abdruck'; Piibel 1739 ollete selle öpetusse sanna kuulnud, kelle wormi sisse teid on märgitud; Hupel 1780: 317 worm, -i r. d. 'die Forme'; Lithander 1781: 496, 509 Woia siis se Worm, ja küpseta sedda koki; Masing 1822: 63 kui trullid, mis wallaja ühes tükkis korraga wormi wallanud; Lunin 1853: 235 worm, -i r. d. 'форма'
• Murded: vorm : `vormi R(`vormi Vai); vorm (-ŕ-) : vormi S; voŕm : voŕmi (-r-) L sporKPõ I Äks Plt KJn Vil M TLä Kam Rõn San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 woŕm : woŕmi 'Form'; EÕS 1937: 1679 vorm; ÕS 1980: 799 vorm; Tuksam 1939: 327 Form 'kuju, vorm, fassong; mudel, formaat'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forme 'Bildung, Gestalt; Muster, Modell, Form'; MND HW I forme 'Erscheinungsbild, Äußeres, Gestalt, Figur; Form, Gestaltungsprinzip'
• Käsitlused: < sks Form EEW 1982: 3920-3921; < kasks forme Raun 1982: 208; < sks Form 'kuju; vorm; lõige tegumood' EES 2012: 613; < asks forme 'kuju, muster, mudel, vorm, viis' EKS 2019
• Muud keeled: rts form [1400-1425] 'vorm, kuju' RES 2004: 271; lt porme, purma 'Form' < sks Form Sehwers 1953: 94; lt vormis, vuorme 'Form' Sehwers 1953: 160; lt forma 'Form' VLV 1944: 209
• Sugulaskeeled: sm vormu [1637 formu] 'vuoka, muotti; virka-, asepuku / (Brot-, Guß)form; Uniform' < vurts, nrts form SSA 3: 470; lv pūorm 'muotti' < lt vormis SSA 3: 470; lv for̄´m (pùo̯rm) 'form' Kettunen 1938: 54; lv form 'vorm / forma' LELS 2012: 61; vdj forma 'vorm / форма' VKS: 226