[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
• Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
• Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
• Läti keel: lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
• Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < mr almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
• Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
• Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
• Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
• Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
• Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
• Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
• Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
• Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
• Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
• Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
• Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < asks schele 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kääl (-l´) : kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M EMS IV: 568; Saareste I: 472; kääń : kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim EMS IV: 569
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´ : kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd vallatu, üleannetu, kerglane olend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
• Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] 'Schafbock; Beschäler' < kasks schele Sehwers 1918: 56, 97, 161; šķēlis, šķielis 'der Schafsbock; ein Roß, Hengst' < kasks schele 'Beschäler' ME: IV: 32, 52; šķielis, šķẽlis 'Beschäler; Schafbock' < asks schele 'Beschäler' Sehwers 1953: 131, 132

pank, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

• Esmamaining: Forselius 1694
• Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
• Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'
• Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
• Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
• Läti keel: lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
• Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < rts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
• Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
• Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
• Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

praad, prae 'ahjus küpsetatud lihatükk' < kasks brade 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 pradiwarras : [pradiwarr]a∫t 'brat∫pieß'; Gutslaff 1648: 209 Kütz /e 'Brate'; Göseken 1660: 87 Praadi 'Brate'; Göseken 1660: 146 küps 'Brate'; küpse ward 'BratSpes'; praadi pann 'Bratpfan'; Vestring 1720-1730: 188 Praad, -di 'Ein braten (Reval)'; Helle 1732: 162, 322 praad 'der Braten'; Piibel 1739 küpsetab pradi ja sööb köhho täis; Hupel 1780: 247 praad (praat), -i r. d.; praad : prae r. 'der Braten'; Lithander 1781: 537 Wotta nerud raswaga tükkis ühhest wassika praest; Hupel 1818: 190 praad od. praat : prae r.; praad : pradi r. d. 'der Braten'; Lunin 1853: 147 praad od. praat : prae r.; praad : pradi r. d. 'жаркое'
• Murded: praad (-d´) : prae Kuu Jäm Rei sporL Ris Juu Koe VJg sporI Plt; prae Lüg Pha; `praadi Vai; praad (-t) : praadi T; praat´ : praadi V; raad (raed) : rae Khk Pöi; raad´ : rae KJn M EMS VII: 716
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prād´ : prāe 'Braten'; prāt´ : prādi '= prād´'; prāe : prāe (I, W) '= prād´'; ÕS 1980: 532 praad
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brade, bra 'Braten'; MND HW I brâde 'Dickfleisch, Hüftfleisch, Keule; Braten'
• Käsitlused: < kasks braden 'braten' Ariste 1963: 101; < kasks brade Liin 1964: 55; Raun 1982: 127; < kasks braden, vrd sks Braten EEW 1982: 2157; < asks brade, bra 'praad' EES 2012: 383; EKS 2019
• Vt praadima

rentsel, rentsli 'kõnniteerenn' < asks ren-stên 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 weretawadt næmat hendz ielles se keicke paxuma Roÿaste Reñeste sees
• Murded: `rentsel : `rentsli 'kõnniteerenn' Sa Mar Juu; `rentsle Räp EKI MK; `rentsel : `rentsle 'inimesevare, rääbakas; räbal' Mär Lih PJg JMd Koe VJg Sim Vil; rendsel : `rentsle Krk; `rensel : `rensle Krk; `renstli Puh Ote EMS VIII: 305
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1085 rõńtsik : rõńtsiku; rõntsel : rõńtsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; ÕS 1980: 585 rentsel 'tänava äärne renn'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ren-stên, ron-stên 'Rinnstein, Strassengosse'; Schiller-Lübben renne-, ronstên 'Rinnstein'; MND HW II: 2 renstêͥn, rennen-, rön-, rönne(n)-, rün- 'Abflußrinne auf der Straße, Gosse; Wegefläche neben der Abflußrinne auf der Straße'
• Käsitlused: < kasks Ariste 1940: 23, 42; < kasks renne-, ronstên Liin 1964: 49; < kasks ren-stên EEW 1982: 2459; Raun 1982: 141; < asks rennestēn, ronstēn 'rentsel' EES 2012: 425; < asks renne-stēn 'rentsel', bsks Rennstein 'rentsel' EKS 2019
• Läti keel: lt reñstele, reñkstele 'Dachrinne; Gosse, Pfütze, kleiner Bach, niedrige Stelle im Walde' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1918: 47, 60, 156; lt reñstele 'Rinnstein' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1953: 99
• Vrd renn

ruut, ruudi 'seemnetaim' < asks rûde, rûte 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ruut : ruudi 'seemnetaim, seemik' Sa Muh Kse Han Pä; pruut : pruudi Jäm; kruut : kruudi Juu Koe; ruut : ruudu Vig Tür Pil KJn Trv; truut : truudu Mär; kruut : kruudu JMd JJn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´ : rūdi; rūt : rūda 'Saatstock'; kapsa-rūt´ 'kapsataim'; EÕS 1937: 1176 ruut 'aiand, agr seemneks kasvatatav taim (Samenträger, -pflanze)'; ÕS 1980: 603 ruut 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rude '(wilde) Raute'; MND HW II: 2 rûde, rûte, rûtte 'Raute, Ruta graveolens'; wild rûte 'Erdrauch, Fumaria officinalis'
• Käsitlused: < asks rude '(metsik) ruut' EES 2012: 440

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
• Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
• Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
• Läti keel: lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
• Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd mr rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
• Vt rööv

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
• Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
• Käsitlused: < kasks sante 'püha' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd mr sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

truu, truu 'ustav, usaldusväärne' < kasks truwe 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 361 Se|sama on se truw Iumala Sullane Moises; Müller 1600/2007: 88 kudt v̈x truw Kuningkas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 380 wagga Pere, wahd ninck truwit üllembät, hä Wallitsus; Stahl HHb I 1632: Hij ∫e armoleine truw Jummal tahax truwit Sulla∫et ninck Töh meehet 'der Barmhertzige getrewe GOTT wolle trewe Arbeiter'; Gutslaff 1648: 216 Truiw/i 'Getrew'; Gutslaff 1648: 242 Truw 'Trew'; Göseken 1660: 95, 213 truw/ i 'Treu'; truw 'getreu fidelis'; Forselius 1694 tru; Vestring 1720-1730: 256 Tru : trui 'Getreu'; Helle 1732: 191 tru 'getreu'; tru-us 'die Treue'; Hupel 1766: 110 Minna ollen teie tru söbber; Hupel 1780: 288 tru : trui r. 'getreu'; truw d. 'getreu, treu'; Lunin 1853: 199 tru, -i r. 'вѣрный, надежный'; truw d. 'вѣрный'
• Murded: truu : `truuvi Kuu VNg Lüg; truu : truu Vai Khk Krj Vll Emm Rei Lä Hää Ris Juu VJg Iis Kod Lai Plt KJn Puh Rõn San V(trui Se); truu : truuvi Juu JMd; truu : truui Jäm Trm; ruu Khk Muh Trv; pruu Vän EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trū : trūi 'treu, getreu'; trūilik : trūiliku 'getreulich'; Wiedemann 1893: 1200 trū : trūi (trūw) 'treu, getreu'; ÕS 1980: 729 truu
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu, getreu'; Schiller-Lübben truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu'
• Käsitlused: < kasks truwe Ariste 1963: 106; EEW 1982: 3284; Raun 1982: 182; Raag 1987: 325; < kasks truwe, trouwe Liin 1964: 59; < asks truwe 'ustav, truu, truusüdamlik' EES 2012: 547

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 126 wahgk 'Wage / damit man wieget'; Stahl LS I 1641: 292 üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; Gutslaff 1648: 245 Kâl /a 'Wage libra'; Göseken 1660: 95 wahgk 'Wage'; waghkaal/ i 'Wageschal'; Vestring 1720-1730: 272 Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; Helle 1732: 199 wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; Helle 1732: 323 waag 'die Wage'; Piibel 1739 kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; Hupel 1780: 299, 300 waag : wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; Lunin 1853: 214, 215 waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
• Murded: vaag : vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg : aagi Muh; voag : voagi Juu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg : wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe : wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
• Käsitlused: < sks EEW 1982: 3599; < kasks wage Liin 1964: 48; Raun 1982: 194; EES 2012: 582
• Läti keel: lt pl. vãģi 'der Wagen; das Sternbild des großen Bären' < kasks wage 'der Wagen; das Sternbild' Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107; lt vãga 'Wage, darauf gewogen wird' < asks wāge Sehwers 1953: 152
• Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] 'painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage' < mr vāgh 'vaaka' SSA 3: 383; SKES: 1572; vdj vāge̮ 'vipu, vipuvarsi' < ee ~ vn; krj voakat 'puntari, vaaka (pl.)' < vn вага SSA 3: 383; lv va'it 'kaal / svars' LELS 2012: 350; vǭigõd 'kaal(ud) / svāri' LELS 2012: 369
• Vt vaagima

vall, valli 'kaitsemüür; mulla- või lumekuhjatis' < kasks wal 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ninck teggit ütte walli ülles se lihna wasto; Göseken 1660: 299 wall, -i 'Wall'; VT 1686 sinno Wainlasse sahwa sinno ümbre Walli ülles heitmä; Vestring 1720-1730: 279 Wal, -li 'Der Wall'; Helle 1732: 308 rannawärrawa ja wirrowärrawa walli wahhel [ulits] 'zwischen der kleinen Strandpforten und Leempforten Wall'; Piibel 1739 Pabeli kunningas hakkab walli üllesteggema, ja pu-tornid ehhitama; Hupel 1780: 304 wal, -li r. d. 'der Wall'; Lunin 1853: 220 wal, -li r. d. 'валъ, насыть'
• Murded: vall : `valli 'kaitserinnatis; müür; mulla-, lumekuhjatis' R(`valli Vai); vall : valli Hi; val´l : valli Sa Muh; val´l : val´li (-ll-) L K I eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ : wal´l´i 'Wall'; mǖri-wal´l´ 'Ringmauer'; ÕS 1980: 770 vall '(müür)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wal 'Erddamm, Festungswall'
• Käsitlused: < kasks wal Liin 1964: 47; Raun 1982: 197; < sks Wall ~ kasks wal EEW 1982: 3685; < kasks wal ~ sks Wall ~ rts vall Raag 1987: 339; < asks wal 'muldvall, kindlustusrajatis' EES 2012: 589; EKS 2019
• Läti keel: lt val̃nis, val̃vis [1638 Wallis] 'Wall, Schantze' < kasks wal Sehwers 1918: 99, 164; lt val̃lis, val̃nis 'Wall' < kasks wal (-ll-) 'Erddamm, Festungswall'
• Sugulaskeeled: sm valli [1616] 'maasta, kivestä tms. tehty harjumainen suojavarustus, penger; reunama; lumikinos / Wall, Damm; Schneewehe' < rts vall '(suoja)valli' SSA 3: 400; lv vaĺ̄ 'mauerwall' < sks Kettunen 1938: 467; vdj valli < ee vall SSA 3: 400; lv vaļ 'vall / valnis' LELS 2012: 353; vdj valli 'vall / вал, насып' VKS: 1475

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Wal[s]kist tunnistap; Müller 1600-1606: 395 se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; Müller 1600/2007: 254 valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603); Stahl 1637: 54 wal∫ch : wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; Stahl HHb III 1638: 38 nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; Göseken 1660: 88 walsk/ i 'Falsch'; Göseken 1660: 183, 232 walsck 'Falsch'; walsck 'Heimisch subdolus'; Forselius 1694 walsk; Vestring 1720-1730: 280 Walsk, -ki 'Falsch'; Helle 1732: 203 walsk 'falsch'; Piibel 1739 Piddago walskid uled suud kinni; Hupel 1780: 305 walsk, -i r. 'falsch'; Lithander 1781: 529 Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; Lunin 1853: 221 walsk, -i r. 'ложный'
• Murded: valsk : `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks : wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
• Käsitlused: < kasks valsch, vals Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65; < kasks valsch Ariste 1972: 92; Raun 1982: 197; < kasks valsch ~ sks falsch EEW 1982: 3691; < kasks valsch, vals 'falsch' ~ vrts falsk, falsch Raag 1987: 339; < asks valsch 'vale; võlts' EES 2012: 589
• Läti keel: lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] 'Fälscher, Betrüger, Heuchler' < kasks valsch Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151; valšķs 'heuchlerisch, falsch' < kasks valsch Jordan 1995: 107; valšķēt 'Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen' < kasks valschen [fälschen]
• Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < rts falsk [‹ kasks valsch, sks falsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; lv fal̄š̀ 'falsch' Kettunen 1938: 54; vdj fal´šši 'valskus, pettus; valelik / фальшь, ложь; фальшивый' VKS: 223
• Vrd võlts

vant, vandi 'mastiköis' < asks want 'id.', sks Want id.

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 276 wand, -i r. 'Schiffswand, Stricke die den Mast halten'; Lunin 1853: 222 wand, -i r. 'веревки держащiя мачту'
• Murded: vant : `vandi 'masti kinnitusköis' R(`vanti VNg Vai); vant : vandi Hi; vańt : vandi (-ń-) Sa Muh L Ris JõeK EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 wańt : wańdi 'Halttau am Mast'; ÕS 1980: 773 vant 'masti küljelt toestav tross'; VL 2012 vant < sks Want
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Want [vand], meist im Pl. Wanten 'Seitenstütze der Masten und Stengen, Strickleiter am Mastbaum'
• Käsitlused: < sks Want 'Halttau am Mast' GMust 1948: 95; < sks Wante ~ asks want 'Seitenstütztau' ~ rts vant EEW 1982: 3712; < rts vant ~ sks Want Raun 1982: 198; SSA 3: 407; < sks Want ~ rts vant 'vant' EES 2012: 591; < asks want 'vant' EKS 2019
• Läti keel: lt vañte 'Schiffstau, Tau am Mast' < asks want 'Schiffstau' Sehwers 1953: 151; lt vants 'vānta, vant' LELS 2012: 354
• Sugulaskeeled: sm vantti [1787] 'laivan reelinki; mastoa sivusuunnasta tukeva köysi / Want' < rts vant [‹ kasks t. hol want] SSA 3: 407; lv vānt̆ta 'schiffswante' < asks want 'tauwerk' Kettunen 1938: 475; lv vānta 'vant / vants' LELS 2012: 354; vdj vantta 'vant (masti küljelt toetav tross purjelaeval) / ванта (корабля)' VKS: 1483

vatman, vatmani 'kodukootud vanutatud üleriie' < asks watmal 'id.'

• Esmamaining: Schüdlöffel 1844
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 121 kue-rie 'Wattmann, Tuch zu Bauer-Kleidern'; Hupel 1780: 191 kue rie (ride) r. 'Watman, Tuch zu Bauerkleidern'; Hupel 1818: 102 kue rie od. ride 'Bauertuch; lf. Watman, Watmal'; Schüdlöffel 1844: 16 suwisel ajal peab tema wadmanist kuube; Kreutzwald 1849: 116 Selle särk-kue ülle kantakse watmanist ehk ehk põdranahhast tehtud mantli suggune ülekuub; Lunin 1853: 225 watmanni rie r. d. 'грубое крестьянское сукно'
• Murded: `vatman, -i (-t´-) Jäm Phl EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1417, 1461 vadmal : wadmali '”Wadmal”, Bauertuch'; watlas : watla; watman : watmani '= watel'; watel : watla (P) 'Wadmal, Bauertuch'; ÕS 1980: 778 vatman 'kodukootud vanutatud villane riie'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wât-mâl, -mel, wat-man 'grobes Wollenzeug'; wât 'Gewand, Kleidung'; Schiller-Lübben wâtmâl, wammâl, wâtmel (wâtman) 'grobes Wollentuch'
• Käsitlused: < kasks watmal 'grobes Wollentuch' EEW 1982: 3763; < vn ватман 'vatman' EKS 2019
• Läti keel: lt vadmala, vadmals [1587 Wadmalle] 'selbst gewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl Sehwers 1918: 34, 82, 163; vadmala 'grobes, selbstgewebtes wollenes Zeug' < kasks wātmāl 'grobes Wollenzeug' Sehwers 1953: 150
• Sugulaskeeled: lvS vadmal [1846] 'Tuch, Wollenzeug; Wollstoff' SLW 2009: 213; lv va’dmə̑l 'wollstoff, wand' < kasks watmal Kettunen 1938: 464; lv va'dmõl 'vatman (kodukootud vanutatud villane riie) / vadmala' LELS 2012: 348; vdj vadmalad 'kalev, vatman / сукно'

vüllima, vüllin 'täitma; ammutama' < asks vullen 'id.', sks füllen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 64 füllima 'täitma'; Göseken 1660: 89 wülwat 'Fülfas'; Lithander 1781: 74, 93 Wüllitud härja keel 'Gefüllte Ochsenzunge'; Wüllitud Kortlettid 'Gefüllte Coteletten'; Lenz 1796: 48 Siis woip nüüd neid hiljatsemid wüllitud Hiatsintid, Tatsettid .. nink Goldlakkid häitsmisses ette tõsta
• Murded: `vüllima 'vett ammutama' VNg Lüg Jõh; `vül´lima 'hauda tegema, maad kaevama; mullaga täitma' VJg; vüllkapp 'villkopp' VNg Lüg VJg Sim EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 wül´l´ima 'füllen'; wül´l´itud tul´bid 'gefüllte Tulpen'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vullen 'füllen'
• Käsitlused: < sks füllen EEW 1982: 4004
• Sugulaskeeled: sm fylli, fyllinki, hylli(nki) 'täyte, tilke; täytemaa; valli, penkere; oven peili / Füllung; Aufschüttung; Wall' < rts fyllning, fylling SSA 1: 119
• Vrd villima