Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

elegantne
M
‹adj›
(oleku, välimuse kohta:) hoolitsetud, maitsekas ja stiilne
elegantti, aistikas, tyylikäs, hieno
▪ alati elegantne daam aina elegantti daami
▪ elegantne ülikond elegantti puku
▪ elegantne disain aistikas design
■ (loomingu, sõnastuse vms kohta:) peenelt vaimukas, ühtaegu lihtne ja mõjuv
(tuotannosta, tavasta sanoa tms.)
elegantti
▪ etendus kulgeb elegantse kergusega esitys etenee elegantin keveästi
▪ see on väga elegantne sõnastus se on hyvin elegantisti sanottu
Seotud sõnad
elegantselt ‹adv›
elegantisti, aistikkaasti, tyylikkäästi
elegantsus ‹s›
eleganssi, aistikkuus, tyylikkyys
ilus
M
‹adj›
1 esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv
Vastand inetu (1. täh), kole (1. täh)
kaunis, sievä, soma, hyvän|näköinen, nätti ark.
▪ väga ilus naine hyvin kaunis nainen
▪ ilus loodus kaunis luonto
▪ ilus unenägu kaunis uni
▪ ilus pilt kaunis kuva
■ igati selline, nagu olema peab; meelepärane
moitteeton, asianmukainen; mieleinen
kaunis, komea, kelpo tav. taipum.
▪ sel sügisel on olnud ilusad ilmad tänä syksynä on ollut kauniit ilmat
▪ kolme minuti jooksul löödi kaks ilusat väravat kolmessa minuutissa tehtiin kaksi komeaa maalia
▪ enne valimisi antakse ikka ilusaid lubadusi ennen vaaleja annetaan aina kauniita lupauksia
▪ tänavu on ilus kartul tänä vuonna on kelpo perunaa
▪ õunad ei olnud enam kõige ilusamad omenat eivät olleet enää parhaimmillaan
2 kiiduväärt, viisakas, kombekohane
Vastand inetu (2. täh)
kohtelias, hyväntapainen, sovelias
kaunis
▪ ilus tegu kaunis teko
▪ teisi taga rääkida ei ole ilus toisten selän takana puhuminen ei ole kaunista
▪ ilus, et kedagi ei unustatud hyvä, ettei ketään unohdettu
■ (kasutatakse irooniliselt halvustava hinnangu edasiandmiseks)
(ironisesti)
hieno, kiva
▪ Üks aeleb kõrtsides ja teine põõnab kodus – ilus lugu küll! Toinen lorvii kapakoissa ja toinen lojuu kotona – kiva juttu!
3 kaunis suur või rohke, rikkalik
(suuresta tai runsaasta)
komea
▪ vargad said ilusa noosi varkaat saivat komean saaliin
▪ pärast ametikõrgendust oli ka palganumber palju ilusam ylennyksen jälkeen oli palkkakin komeampi
peen
M
‹adj›
1 ‹adj› suhteliselt väikese läbi- või ümbermõõduga
kapea, hoikka, siro, hieno, ohut
▪ peen õbluke talje hoikka hentoinen vyötärö
▪ peened veresooned hienot verisuonet
▪ tükelda kapsas peenteks ribadeks paloittele kaali ohuiksi suikaleiksi
■ kitsast joont või kriipsu meenutav, pikk ja kitsas
ohut, hieno, kapea
▪ kreem aitab siluda peeni kortsukesi voide auttaa tasoittamaan pieniä hienoja ryppyjä
▪ jääs on peened praod jäässä on kapeita rakoja
■ pisikestest ühesugustest osadest koosnev; selliseks töödeldud
hieno, hieno|rakeinen
▪ peenest jahust küpsetatud sai hienosta jauhosta leivottu leipä
▪ viis grammi punast peent pipart viis grammaa hienonnettua punaista pippuria
▪ kirjaniku peen käekiri kirjailijan elegantti käsiala
▪ udutas peent vihma oli tihkusade
■ (näojoonte kohta:) õrna, nagu joonistatud ilmega
siro
▪ peened näojooned sirot kasvonpiirteet
2 (inimeste kohta:) esinduslikumasse, parimaks peetavasse kihti, valitud seltskonda kuuluv
hieno, fiini ark.
▪ peen härrasmees musta kaabu ja valge siidsalliga hieno herrasmies, jolla on musta hattu ja valkoinen silkkihuivi
■ (tõulooma kohta)
rotueläimestä
–
▪ peent tõugu koer hienorotuinen koira
■ (riiete, toidu vm kohta:) parimast materjalist, väga hea kvaliteediga, omas liigis parim
hieno
▪ konjaki peen aroom konjakin hieno aromi
▪ armastas peeneid lokaale rakasti hienoja ravintoloita
■ (käitumisviisi, mulje, mõju vms kohta:) viimistletud, viimseni lihvitud
hienostunut, elegantti
▪ peened kombed hienostuneet tavat; hienot tavat; hyvät tavat
▪ uus eriala kandis peent nime uudella alalla oli hieno nimi
3 ‹adj› suurt täpsust, oskust ja tähelepanu nõudev
tarkka
▪ väga peen käsitöö hyvin tarkka käsityö
■ (meelte, vaistu kohta:) vähimaidki varjundeid tajuv, väga tundlik; erilist tundlikkust nõudev
hienostunut, raffinoitunut kuv.
▪ peen muusikamaitse hienostunut musiikkimaku
▪ filmis oli palju peent huumorit elokuvassa oli paljon hienostunutta huumoria
4 ‹adj› (hääle, heli kohta:) kõrge ja hele
(äänestä)
ohut, kimeä
▪ kostis Pekingi paleekoera peent klähvimist kuului kiinanpalatsikoiran kimeää haukkua
5 (raha kohta:) väikese väärtusega
pikkurahasta
–
▪ otsis taskutest peent raha etsi taskuista pikkurahaa
peenike
1 ‹adj› suhteliselt väikese läbi- või ümbermõõduga
paks (2. täh)
kapea, hoikka, hento, siro, ohut
▪ naisel oli peenike piht naisella oli kapea vyötärö / naisella oli hoikka vyötärö
▪ peenike hõbekett siro hopeaketju
▪ grilliti peenikesi vorste grillattiin ohuita makkaroita
■ kitsast joont või kriipsu meenutav, pikk ja kitsas
ohut, hieno, kapea
▪ peenike punane joon ohut punainen juova
▪ ta suu ja silmade ümber olid peenikesed kortsud hänen suunsa ja silmiensä ympärillä oli hienoja ryppyjä
▪ peenikeseks kitkutud kulmud kapeiksi nypityt kulmat
■ ühesugustest pisikestest (ümaratest) osadest koosnev; selliseks töödeldud
hieno, hieno|rakenteinen
▪ peenikeses kirjas märkus pienellä kirjoitettu huomautus
▪ sadas peenikest külma vihma satoi kylmää tihkua
2 (inimeste kohta:) esinduslikumasse, parimaks peetavasse kihti, valitud seltskonda kuuluv
hieno, fiini ark.
▪ ta on üks peenike proua hän on hieno rouva
■ (riiete, toidu vm kohta:) parimast materjalist, väga hea kvaliteediga, omas liigis parim
hieno
▪ pakuti peenikesi toite ja napse tarjottiin hienoja ruokia ja snapseja
▪ kandis alati peenikest ülikonda ja lipsu käytti aina hienoa pukua ja solmiota / pukeutui aina hienoon pukuun ja solmioon
3 ‹adj› suurt täpsust, oskust ja tähelepanu nõudev
tarkka
▪ kellassepa töö on väga peenike töö kellosepän työ on hyvin tarkkaa
■ kavalalt, osavasti tegutsev
ovela
▪ Berlusconi on üks peenike suli Berlusconi on ovela kelmi
4 ‹adj› (hääle, heli kohta:) kõrge ja hele
(äänestä)
ohut, kimeä
5 ‹adj› (raha kohta:) väikese väärtusega
pikkurahasta
–
▪ sai müüjalt tagasi ainult peenikest raha sai myyjältä takaisin vain pikkurahaa
■ ‹s› kõnek peenraha
pikkuraha
▪ Kas sul peenikest on laenata? Onko sinulla lainata pikkurahaa?
peen|sool2
peeneks jahvatatud, peeneteraline (puhastatud) sool
Võrdle jäme|sool2
hieno suola, pöytä|suola
▪ jodeeritud peensool jodioitu pöytäsuola
pehme
M
‹adj›
1 (materjali, aine, asjade kohta:) survele kergesti järele andev; vetruv, painduv
Vastand kõva (1. täh)
pehmeä, pehmoinen
▪ alumiinium on pehme metall alumiini on pehmeä metalli
▪ pehmel pinnasel jooksmine aitab koormust lisada pehmeällä alustalla juokseminen auttaa lisäämään rasittavuutta
▪ voodi on liiga pehme sänky on liian pehmeä
▪ pehmed mänguasjad pehmolelut
■ (teatud toiduainete kohta seoses hautamisega, küpsetamisega:) kergesti murenev
pehmeä, murea {lihasta}
▪ keeda kartulid parajalt pehmeks keitä perunat sopivan pehmeiksi
■ (liigeste kohta:) hästi liikuv ja paindlik, mitte jäik
(nivelistä)
notkea
▪ saun teeb ihuliikmed pehmeks sauna notkistaa nivelet
2 puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn
Vastand kare1, kõva
pehmeä, hieno
▪ pehme sall pehmeä huivi
▪ palsam teeb juuksed mõnusalt pehmeks hoitoaine tekee hiukset miellyttävän pehmeiksi
■ (vee kohta:) vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav
Vastand kare1
pehmeä
▪ pehmes vees vahutab seep paremini pehmeässä vedessä saippua vaahtoaa paremmin
3 heatahtlik, leebe, mitte karm ega range; kergesti mõjutatav, järeleandlik
pehmeä kuv., lempeä, sävyisä, säyseä, lauhkea
▪ minu ämm on tundeline ja pehme loomuga anoppini on tunteellinen ja pehmeäluonteinen
▪ Mihklil on terav keel, kuid pehme süda Mihkel on teräväkielinen mutta hyväsydäminen
4 meeltele rahulikult mõjuv, mitte intensiivne, terav ega tugev
aisteihin rauhallisesti vaikuttava
pehmeä
▪ naisel oli madal pehme hääl naisella oli matala pehmeä ääni
▪ pehme valgus mahendab kontraste ja muudab varjud märkamatuks pehmeä valo vähentää kontrasteja ja tekee varjot huomaamattomiksi
▪ mulle meeldivad pehmed, pastelsed värvitoonid pidän pehmeistä pastellisävyistä
▪ pehme maitsega juustud juustot, joiden maku on pehmeä
■ (joonte, vormide kohta:) ümar, mittenurgeline; vabalt langev
(linjoista, muodoista:) pyöreä, ei kulmikas; vapaasti laskeutuva
pehmeä kuv.
■ (liikumise, liigutuste kohta:) sujuv, paindlik, graatsiline
pehmeä kuv., sulava
▪ ta hüppas kassilikult pehmel sammul paati hän hyppäsi kissamaisen pehmeästi veneeseen
■ (nõrkade sulghäälikute kohta)
(tietyistä konsonanteista)
pehmeä
▪ pehme b, d pehmeä b, d
5 (ilma kohta:) suhteliselt soe, mõnusana tunduv (ja vaikne)
leuto, leppeä, lauhkea, lenseä
▪ seekordne talv oli pehme tämä talvi oli leuto
▪ pehme kliima leuto ilmasto
6 (haigusest, väsimusest, purjutamisest) lõtv ja jõuetu; ka purjusoleku kohta
(sairaudesta, väsymyksestä, ryyppäämisestä) löysä ja voimaton; myös humalassa olemisesta
–
▪ järjestikused võistlused ja väsitavad lennureisid on olemise päris pehmeks võtnud peräkkäiset kilpailut ja väsyttävät lentomatkat ovat tehneet kovin voimattomaksi
▪ pärast viimast pitsi olid mehel jalad pehmed ja silmad krillis viimeisen ryypyn jälkeen miehen jalat olivat vetelät ja silmät sumuiset
sile
M
‹adj›
1 (täiesti) tasane; (puudutamisel:) mitte krobeline ega kare
sileä, tasainen, hieno, siloinen harv
▪ täiesti sile asfalttee aivan sileä asfalttitie
▪ komistasin peaaegu siledal põrandal kompastuin melkein tasaisella lattialla
▪ siledast puust taignarull sileäpuinen kaulin
■ (kehapinna kohta:) paljas, karvadeta; hästi raseeritud
sileä
▪ sileda lõuaga mees sileäleukainen mies
▪ surnu pea oli külm ja sile vainajan pää oli kylmä ja sileä
■ (veepinna kohta:) lainetuseta, liikumatu
tyyni, sileä
▪ kuu paistis sileda merevee kohal kuu loisti tyynen merenpinnan yllä
■ (riide, naha vm pinna kohta:) ilma kühmude, kortsude või voltideta
sileä, tasainen, siloinen harv
▪ poisilikult siledad põsed poikamaisen sileät posket
▪ sile kõht litteä vatsa
▪ triikisin pesu siledaks silitin pyykit
■ (juuste, karva kohta:) siidine, peadligi liibuv
sileä, siloinen harv
▪ pikad siledad juuksed pitkät sileät hiukset
▪ sileda läikiva karvaga koer sileä- ja kiiltäväturkkinen koira
2 (inimese, tema kommete kohta:) hoolitsetud välimusega, peene ja viisaka olemisega
huoliteltu
▪ sileda välimusega noorepoolne mees ulkonäöltään huoliteltu nuorehko mies
Seotud sõnad
siledalt ‹adv›
sileästi
siledus ‹s›
sileys, tasaisuus
suur|sugune
M
‹adj›
1 mõõtmeilt, ilult jne võimas, austust ja imetlust äratav, ülevalt, pidulikult mõjuv
näyttävä, majesteettinen, hieno, ylevä, ylväs, arvokas
▪ suursugune roosikorv näyttävä ruusukori
▪ silme ees laiub suursugune Kaukasus silmien edessä levittäytyy majesteettinen Kaukasus
▪ kirikus toimus ilus ja suursugune teenistus kirkossa pidettiin kaunis ja arvokas jumalanpalvelus
2 (sünni poolest) kõrgemast seisusest, ülikute, aristokraatia hulka kuuluv
ylhäinen, korkea-arvoinen
▪ nad ei ole ainult suursugust päritolu, vaid ka intelligentsed ja targad he eivät ole vain ylhäistä syntyperää vaan myös älykkäitä ja viisaita
Seotud sõnad
suur|suguselt ‹adv›
näyttävästi, majesteettisesti, hienosti, ylevästi, ylväästi, arvokkaasti
suur|sugusus ‹s›
näyttävyys, majesteettisuus, hienous, ylevyys, ylväys, arvokkuus
ylhäisyys, korkea-arvoisuus
õhk|peen
M
väga õhuke, väga peenike
hienon hieno
▪ õhkpeen ämblikuniit hienon hieno hämähäkinseitti
õhk|õrn
M
väga habras, kergesti purunev, murduv vms
hyvin hauras, helposti rikkoutuva, murtuva tms.
hienon hieno, ohuen ohut, hienoinen
▪ inimeste silmis peegeldus õhkõrn lootus ihmisten silmistä näkyi hienoista toivoa
▪ viha ja armastuse vahel jookseb õhkõrn piir vihan ja rakkauden välinen rajapinta on ohuen ohut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur