Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ega (siis) midagi
‹hrl lause algul› (möönvalt, nentivalt:) mis siis ikka, olgu (siis) nii
ei mitään, ei siinä mitään
▪ ega midagi, elu läheb edasi ei mitään, elämä jatkuu
nii|palju
M
‹adv›, nii palju
sel määral, niivõrd (palju)
niin paljon, sen verran, siinä määrin
▪ aitan teda niipalju kui võimalik autan häntä niin paljon kuin mahdollista
▪ Vähemalt nii palju võiks pingutada, et kirjavead ära parandada! Ainakin sen verran voisi yrittää, että korjaisi kirjoitusvirheet!
■ (pettumuse väljendamisel millegi suhtes, mis pole vastanud ootustele)
ilmaisemassa pettymystä jonkin suhteen, joka ei vastaa odotuksiin
–
▪ Niipalju siis inimlikkusest! Se inhimillisyydestä siis!
nii|võrd
M
‹adv›
sel määral, selle võrra
niin, siinä määrin, sen verran, sikäli, siksi
▪ see oli niivõrd absurdne, et mõjus se oli siinä määrin absurdia, että se tehosi
niivõrd kui
‹alustab kvantumilauset› alustab lauseosa, mis võrdluse kaudu täpsustab määra või hulka: sel määral kui
siinä määrin kuin
▪ viskasin selle mõtte peast, niivõrd kui mõtteid saab peast visata työnsin ajatuksen mielestäni siinä määrin kuin se on mahdollista
nõnda
M
‹adv›
1 sel kombel või viisil, seda moodi
näin, tällä tavoin
niin, siten, sillä tavoin
noin, tuolla tavoin
▪ nõnda see pidigi minema näin tämän pitikin mennä
▪ kuidas külvad, nõnda lõikad mitä kylvää, sitä niittää / niin makaa kuin petaa
■ sellest tingituna, selle tõttu
näin ollen, näin muodoin vars. ylät.
siis, niin muodoin vars. ylät.
▪ veed on siin üsna sogased, nõnda ei saa veealuse maailma imetlemisest kuigi suurt naudingut vesi on täällä aika sameaa – näin ollen vedenalaisen maailman ihaileminen ei tarjoa kovin suurta nautintoa
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
no niin, noin
▪ nõnda, tänaseks aitab no niin, tämä riittää tältä päivältä
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
niin, sen verran, siinä määrin
▪ puud on juba nõnda suured, et sügiseti võib nende alt tõrusid korjata puut ovat jo niin suuria, että syksyisin niiden alta voi kerätä terhoja
▪ ta nägi nõnda õnnetu välja hän näytti niin onnettomalta
3 väljendab vahetut ajalist järgnevust
ilmaisemassa välitöntä ajallista seuraamista
–
▪ nagu pikali heidab, nõnda norskama hakkab alkaa kuorsata saman tien, kun menee makuulle
nõndavõrd kui
‹alustab kvantumilauset› alustab lauseosa, mis võrdluse kaudu täpsustab määra või hulka: sel määral kui
siinä määrin kuin
▪ ma tahan, nõndavõrd kui seda suudan, teile abiks olla haluan olla avuksi teille siinä määrin kuin pystyn
seal
M
‹adv›
1 osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal
Vastand siin
siellä, siinä
tuolla, tuossa
▪ Küll oli seal rahvast! Kylläpä siellä oli väkeä!
▪ Räägi, mis seal juhtus? Kerro, mitä siellä tapahtui!
▪ Figaro siin, Figaro seal Figaro siellä, Figaro täällä
▪ Kes seal on? Kuka siellä?
▪ köök on kusagil seal tagapool keittiö on jossain tuolla perällä
■ ‹koos sõnaga kus, kust või kuhu› osutab täpsustamist vajavale asjaolule
siellä, siinä
▪ ööbida tuleb seal, kuhu päeva viimaseks kohtumiseks parasjagu jõuti yöpyä täytyy siellä, mihin on milloinkin ehditty päivän viimeiseen tapaamiseen
▪ kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem kun hätä on suurin, on apukin lähellä (sananl.)
2 ‹koos sõnaga mis› esineb möönvates, (paratamatusega) nõustuvates ütlustes
vääjäämättömyyttä ilmaisevissa myönteisissä lauseissa
–
▪ alkoholis on oma mõnu, mis seal salata alkoholissa on oma viehätyksensä, mitäpä sitä salaamaan
▪ Mis seal ikka teha! Minkäs sille mahtaa!
3 hrv (ajalises ühenduses:) samas, äkki, siis
siinä samassa, juuri silloin, äkkiä
▪ seal, keset vaikust, äkki pauk siinä samassa hiljaisuuden rikkoi pamaus
seal|juures
M
‹adv›
midagi tehes või millegi toimudes; ühtlasi, samal ajal
samalla, tässä, tuossa, siinä
▪ mida ta ise sealjuures mõtles, ei teadnud keegi kukaan ei tiennyt, mitä hän itse samalla ajatteli
▪ ta väitis sealjuures, et .. hän väitti samassa yhteydessä, että...
■ muude seas, hulgas
muun muassa, muun ohella, myös
▪ külm tuul pani kõik kohad kipitama, sealjuures ka silmamunad kylmä tuuli nipisteli joka paikkaa silmämunia myöten
▪ sotsiaaltoetused tuleb ennekõike suunata enim abi vajajatele ja sealjuures just lastega peredele sosiaalituet tulee kohdistaa ennen kaikkea eniten apua tarvitseville ja näiden joukossa juuri lapsiperheille
▪ teda paelub filmindus, sealjuures just kaameratöö häntä kiehtoo elokuva ja siinä nimenomaan kuvaustyö
seda|võrd
M
‹adv›, see|võrd ‹adv›, see|võrra ‹adv›, selle|võrra ‹adv›
sel määral, selle võrra
niin, siinä määrin, sen verran, tämän verran, sikäli, siksi
▪ looduslüürika ei ole seevõrra ta pärisosa kui fantastika luonnonlyriikka ei ole siinä määrin ominaista hänelle kuin fiktio
▪ minul oli sellevõrra lihtsam, et keelt ma ju valdasin minulla oli sikäli helpompaa, että osasin kieltä
▪ ükski teine ei huvitanud mind sedavõrd kui sina kukaan muu ei kiinnostanut minua niin kuin sinä
üks
M
‹num, pron›
1 ‹num› põhiarv 1
yksi
▪ üks pluss üks on kaks yksi plus yksi on kaksi / yksi ynnä yksi on kaksi
■ (kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 1
(kellonajasta)
yksi
▪ kell üks kello yksi / kello yhdeltä
■ hulgalt, koguselt 1
yksi
▪ võta veel üks kompvek ota vielä yksi karkki
▪ ühele kohale kandideeris mitu inimest yhdelle paikalle oli useampia ehdokkaita
■ (vastava arvulise järjekorra kohta)
yksi, ykkönen
▪ paragrahv üks kohta yksi / pykälä yksi
2 ‹s› number 1
ykkönen
▪ Rooma üks roomalainen ykkönen
▪ viskasin täringuga ühe heitin nopalla ykkösen
■ halvim hinne viiepallises hindamissüsteemis
huonoin arvosana viisiportaisessa arviointijärjestelmässä
ykkönen
▪ õpetaja pani töö eest ühe opettaja antoi työstä ykkösen
3 ‹pron› ‹adjektiivselt› osutab, et tegemist on täpsemalt määratlemata nähtusega, inimesega vm
eräs, muuan, yksi
▪ üks tähtis asi yksi tärkeä asia
▪ ühel ilusal päeval eräänä kauniina päivänä
■ (hulka väljendava sõna ees:) umbes, umbkaudu
noin, arviolta, siinä
▪ see läheb maksma üks kuus-seitsesada eurot se tulee maksamaan noin kuusi-seitsemänsataa euroa
▪ ta võib olla on üks kuuekümnene hän saattaa olla siinä kuusissakymmenissä
■ ‹substantiivselt, lähedane numeraalile› tähistab üksikolendit, üksikut asja vm mingist hulgast
yksi
▪ kutsututest jäi üks tulemata yksi kutsutuista jäi tulematta
▪ Sophokles on üks tuntumaid vanakreeka kirjanikke Sofokles on yksi antiikin Kreikan tunnetuimpia kirjailijoita
■ ‹substantiivselt› (kokkuvõtvalt mingi asjaolu, olukorra kohta)
yksi
▪ üks on selge: rännak tuleb raske yksi on selvää: taipalesta tulee raskas
4 ‹pron› ‹koos asesõnaga teine, substantiivselt ja adjektiivselt› väljendab midagi ebamäärast või osutab täpsemalt määratlemata asjale, olendile või olukorrale
(yhdessä teine-pronominin kanssa:) epämääräisestä lukumäärästä tai joukosta tai viittamassa tarkemmin määrittelemättömään asiaan, olentoon tai tilanteeseen
–
▪ on sellest üht-teist kuulnud on kuullut siitä yhtä ja toista
▪ üks ja teine käis abi palumas yksi ja toinen kävi pyytämässä apua
■ eristab või vastandab üht või (mitut) üksikut olendit, asja või asjaolu
yksi
▪ üks tütar elab Ameerikas, teine Prantsusmaal yksi tytär asuu Amerikassa, toinen Ranskassa
▪ keksis ühelt jalalt teisele hyppeli jalalta toiselle
5 ‹pron› osutab asjade, nähtuste, olukordade samasusele või sellele, et miski on kahele või enamale ühine
sama
▪ neil on üks isa, kuid erinev ema heillä on sama isä mutta eri äiti
▪ šamaan oli arst ja preester ühes isikus šamaani oli lääkäri ja pappi samassa henkilössä
▪ ühte värvi pluusid samanväriset puserot
▪ selles asjas on nad ühel meelel he ovat siinä asiassa samaa mieltä
■ ‹koos sõnadega sama ja seesama› (samasust rõhutades)
ilmauksessa yksi ja sama
yksi
▪ Eesti ja Soome hümni meloodia on üks ja sama Viron ja Suomen kansallislaulun sävel on yksi ja sama
▪ teksti on tõlkinud ja toimetanud üks ja seesama inimene tekstin on kääntänyt ja toimittanut yksi ja sama ihminen
■ (väliselt laadilt, omadustelt) sarnane
sama, samanlainen
▪ vennad olid ühte nägu veljekset olivat samannäköiset
ümber
M
‹postp› [kelle/mille], ‹prep› [kelle/mille], ‹adv›
1 midagi või kedagi ümbritsema või ümbritsemas; ümberringi
ympärille ‹postp., adv.›, ympärillä ‹postp., adv.›
▪ tüdruk pani käed ümber põlvede tyttö kietoi kädet polvien ympärille
▪ krundile tuleks aed ümber teha pitäisi tehdä aita tontin ympärille
▪ ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää ei yhtään elävää sielua, pelkästään lunta ja jäätä ympärillä
■ (riietusesemete katteks võtmise või katteks oleku kohta)
ympärille
▪ Võta sall ümber! Kiedo huivi ympärillesi!
▪ kõigil olid täna paremad hilbud ümber kaikilla oli tänään paremmat vaatteet päällä
2 seoses ringis liikumisega oma telje või mingi keskpunkti suhtes
ympäri ‹postp., prep.›
▪ vesi ajab ratast ümber vesi pyörittää ratasta
▪ Maa tiirleb Päikese ümber Maa kiertää Aurinkoa
▪ koer jookseb ümber maja koira juoksee talon ympäri
▪ reis ümber maailma matka maailman ympäri / matka ympäri maailman
■ seoses kaart moodustava liikumisega
ympäri
▪ sõuti ümber maanina soudettiin niemen ympäri
▪ pood on siit kohe ümber nurga (tänavanurga taga) kauppa on täältä heti kulman takana
▪ ta pööras ümber nurga hän kääntyi kulman ympäri
3 millegi või kellegi läheduses või juures
ympärillä
▪ ema askeldab pliidi ümber äiti hyörii lieden ympärillä
■ osutab, et miski või keegi on mingi tegevuse keskpunktiks
ympärillä, ympärille
▪ seltsielu külas koondub raamatukogu ümber kylän seuraelämä keskittyy kirjaston ympärille
▪ jagelus käis ümber päranduse riita pyöri perinnön ympärillä
4 siin-seal, eri paigus
ympäri
▪ poeg kolab mööda ilma ümber poika maleksii ympäri maailmaa
■ mitmesse suunda, mitmele poole või kõikjale
ympäri, ympärille
▪ vaatas abiotsivalt ümber katsoi ympärilleen aivan kuin apua etsien
▪ lasksin silmad saalis ümber käia annoin katseeni kiertää ympäri salia
5 vastupidisesse suunda, teisele küljele, (180 kraadi) teistpidi
ympäri ‹adv.›
▪ seda pannkooki ei tasu veel ümber pöörata tätä lättyä ei vielä kannata kääntää ympäri
▪ pöörasin uksel sõna lausumata ümber käännyin ovelta ympäri sanomatta sanaakaan
■ püst- või normaalasendist pikali või kummuli
alas|suin, kumolleen, nurin, kumoon
▪ mees ajas pudeli ümber mies kaatoi pullon kumoon
▪ aed on ümber kukkunud aita on kaatunut kumoon
▪ tassi ümber keerata kääntää kuppi alassuin
■ teise kohta, teisale
eri paikkaan, muualle
–
▪ taimi tuleb aeg-ajalt ümber istutada kasveja täytyy silloin tällöin istuttaa uudelleen
■ (ühenduses olemasoleva muutmisega:) uuesti üle, teistsuguseks, teisiti
(jonkin muuttamisesta:) uudenlaiseksi, toisenlaiseksi, toisin
–
▪ koolimaja ehitati ümber hooldekoduks koulurakennus korjausrakennettiin hoitokodiksi
▪ las ma riietan ennast ümber anna minun vaihtaa vaatteita
▪ asus käsikirja ümber töötama alkoi muokata käsikirjoitusta
6 otsa, mööda, läbi; otsas, möödas
ohi
▪ varsti on teenistusaeg ümber palvelusaika on kohta ohi
7 umbes, ligikaudu
noin, lähes, siinä
▪ kohale tuli paarikümne inimese ümber paikalle tuli siinä parikymmentä ihmistä
▪ päikesetõusuni on jäänud poole tunni ümber auringonnousuun on jäänyt noin puoli tuntia
■ ligikaudu mingil ajal, mingi ajahetke kandis
likimääräistä aikaa tai ajankohtaa ilmaisemassa
suunnilleen, paikkeilla, tienoilla, vaiheilla, korvilla
▪ kell on vist kuue ümber kello on kai suunnilleen kuusi / kello on kai kuuden paikkeilla

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur