Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

Leitud 4 artiklit

sina1 ‹pron› ‹ainsuse 2. isik, rõhulises asendis›, ‹s›
1 ‹pron› sõna, millega kõneleja osutab kuulajale, sellele, kellega räägitakse (kes sageli on kõneleja hea tuttav)
Võrdle teie
sinä
▪ Kuhu sina siis nüüd lähed? Minnekäs sinä nyt olet menossa?
▪ olen sinuga nõus olen samaa mieltä kanssasi
■ (isikustades)
(elollistettaessa)
sinä
▪ Elu, armastan sind! Rakastan sinua, elämä!
■ märgib määratlemata isikut või mõnikord kõnelejat ennast
(passiivin tapaisessa käytössä)
sinä
▪ elu jooksul enamasti ei mõelda sellele, mida võidakse sinust kirjutada nekroloogis elämässä ei yleensä mietitä, mitä meistä voidaan sanoa muistokirjoituksessa
▪ telefon ei helise, keegi ei vaja sind – päris ootamatu tunne puhelin ei soi, kukaan ei tarvitse sinua – aika odottamaton tunne
■ ‹omastavas› (kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, lähedust rõhutavana)
kirjeen lopussa lähettäjän nimen edessä läheisyyttä korostamassa
–
▪ sinu Maret lämpimin terveisin Maret / rakkain terveisin Maret
■ sina'p, sinap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just sina
(painottaen, vahvistaen:) juuri sinä
sinäpä, sinähän
▪ sinap see oledki, kes Eritread Iisraeli selja tagant otsis sinäpä se oletkin, joka etsi Eritreaa Israelin selän takaa
2 ‹s› asesõna „sina“ (sinatamisega seoses)
Võrdle teie
sinutteluun liittyvissä ilmauksissa
–
▪ arvan, et võime teineteisele sina öelda mielestäni voimme sinutella toisiamme
▪ mõne inimesega on raske sina peale üle minna joitakin ihmisiä on vaikea alkaa sinutella
sina peal olema
1 [kellega] sinatama
sinutella jonkun kanssa
olla sinut [jonkun kanssa]
▪ oleme temaga ammu sina peal olemme jo pitkään olleet sinut hänen kanssaan
2 midagi valdama, oskama
osata jotakin
olla sinut [jonkin kanssa] kuv.
▪ ta saab kindlasti hakkama, ta on arvutitega sina peal hän pärjää varmasti, hän on sinut tietokoneiden kanssa
teie
M
‹pron› ‹mitm 2. isik, rõhulises asendis›, ‹s›
1 ‹pron› osutab kahele või enamale inimesele, kellest vähemalt üks on kuulaja (ütluse adressaat) ja kelle hulka ei kuulu kõneleja
Võrdle sina1
te
▪ Käbi ja Pääsu, kas teie ei lähegi kinno? Käbi ja Pääsu, ettekö te lähdekään elokuviin?
▪ Ilma teieta poleks peost asja saanud, kallid sõbrad! Ilman teitä, hyvät ystävät, ei juhlista olisi tullut mitään!
2 ‹pron› osutab ühele kuulajale (ütluse adressaadile), kasutatakse pöördumisel võõra või vähem tuttava inimese poole, samuti kõrge võimukandja poole pöördumisel
sinä-pronominia korvaamassa muodollisen kohteliaassa kielenkäytössä
te, Te
▪ Tahaksin teiega rääkida, härra Ploom! Haluaisin puhua teidän kanssanne, herra Ploom!
▪ teie ekstsellents teidän ylhäisyytenne
■ ‹omastavas› (kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, austust rõhutavana)
kirjeen lopussa lähettäjän nimen edellä, kunnioitusta osoittavana
Teidän
3 ‹s› asesõna „teie“ (teietamisega seoses)
Võrdle sina1
teitittelyyn liittyvästi
–
▪ kuningas on ka ainus, kellega rootslased teie peal on kuningas on myös ainoa, jota ruotsalaiset teitittelevät
võtku sind see ja teine
(vandumisväljend:) kurat võtku, et kurat võtaks
(kirous:) piru vieköön
–
▪ Võtku sind see ja teine oma tahtmistega! Piru vieköön sinut ja haluamisesi!

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur