[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

amüseerima
M
lõbusalt aega veetma, meelt lahutama; kellegagi flirtima
▫ Üks ruuduliste pükstega mees amüseerib tänavanurgal noore brünetiga.
◊ laensõna saksa sich amüsieren 'lõbu tundma, lõbutsema' < prantsuse s'amuser 'lõbutsema, aega veetma'
ilulema
M
lõbusalt aega veetma, lõbutsema
▫ Ma imetlesin mere äärde ilulema tulnud matkajaga võidu ümbrust.
kulutama
M
1 millekski või millegi peale kasutama (ka mõtlematult, pillavalt või ebaotstarbekalt)
▫ Mul ei ole teatripiletile kulutatud rahast kahju.
▫ Ujumine kulutab kaloreid.
2 pideva hõõrumise, nühkimise või muu tegevusega väiksemaks, õhemaks, viletsamaks muutma või kuluda laskma
▫ Ma olin suure varba juures soki sisse augu kulutanud.
3 aega veetma, aega (jõude) mööda saatma
▫ Ma istusin ühikatoas, kulutades õhtuid kaardimängule.
▫ Nad töötavad terve päeva, ei kuluta aega lobisemiseks kolleegidega.
kupatama1
M
toiduaineid soolase, kibeda või hapu maitse vähendamiseks või mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma
▫ Enne sügavkülmutamist tuleb seened puhastada, pesta ja kupatada.
⌘ lulli lööma
laisklema, muretut ja lõbusat elu elama; lõbusalt aega veetma
= lullitama (1. täh)
▫ Ega medal tähenda, et hooaja lõpuni võib lulli lüüa.
▫ Õhtuti käime tantsimas ja lulli löömas.
– SEOTUD SÕNAD: lullilööja ‹s›, lullilöömine ‹s›
lullitama
M
1 laisklema, muretut ja lõbusat elu elama; lõbusalt aega veetma
= lulli lööma
▫ Selle asemel, et teenida leiba filoloogile sobiva tööga, on ta terve elu diskorina lullitanud.
▫ Õhtul saab simmanil lullitada.
2 tooni vaheldades häälitsema
▫ Lapsuke on silmad lahti löönud ja lullitab omaette.
lustima
M
1 lõbusalt aega veetma, lõbustusi nautima, meelt lahutama
= lõbutsema
▫ Pärast kooli said lapsed veekeskuses lustida.
▫ Festivalil lustisid koos nii noored kui vanad.
2 millekski tuju, tahtmist omama või olema
▫ Sa võid teha, mida süda lustib.
▫ Poiss istub arvutis nii palju kui lustib.
⌘ luuslanki lööma
aega mõnusalt veetma ilma tööd tegemata, logelema
▫ Mina ei oska sedamoodi (peenelt) luuslanki lüüa.
lõbustuskoht
M
asutus, kus saab lõbusalt aega veeta (nt ööklubi, restoran, diskoteek)
▫ Öised lõbustuskohad on rahvast täis varajaste hommikutundideni.
lõbutsema
M
lõbusalt aega veetma, lõbustusi nautima, meelt lahutama
= lustima (1. täh)
▫ Pealinlased sõidavad Pärnusse puhkama ja lõbutsema.
▫ Tantsisime ja lõbutsesime hommikuni.
– maha istuma ‹v›
istet võtma, kuhugi istuma, et rahulikult mingit asja arutada
▫ Mul tuleb Oliveriga maha istuda ja asja arutada.
▫ Peame siinkohal treeneriga maha istuma ja plaanid läbi vaatama.
■ istet võtma, kuhugi istuma, et puhata või aega veeta
▫ Vaevalt saad sa maha istuda, kui keegi su selja taga grillahju tööle paneb.
▫ Nad istusid kohvikusse maha ja tellisid jäätist.
mõnulema
M
kuskil või millegagi mõnusalt aega veetma, ennast kuskil hästi tundma
▫ Armastan vahel kohvitassi taga mõnuleda.
▫ Rannakividel mõnulesid päikese käes hülged.
– SEOTUD SÕNAD: mõnulevalt ‹adv›
peesitama
M
end mõnusasti soojendama, sooja käes pikutama või muidu mõnuledes lesima; mõnuledes aega veetma
▫ Mindi randa peesitama.
▫ Kass peesitab diivanil.
– SEOTUD SÕNAD: peesitus ‹s›
pidutsema
M
pidu pidama, midagi koos olles lõbusalt tähistama või muidu lõbutsedes aega veetma
▫ Medalivõidu puhul pidutseti varahommikuni.
▫ Nädalalõppudel käib ta sõpradega väljas pidutsemas.
⌘ päevi õhtusse saatma
aega veetma või viitma, aega mööda saatma
▫ Tiiu kirjeldab, millega nad Austraalias oma päevi õhtusse saadavad.
sõbrannatama
kõnekeelne naised omavahel (usalduslikult, sõpradena) aega veetma
= sõbrannatsema
▫ Saame vahel niisama kokku, sõbrannatame ja lobiseme.
sõbrannatsema
kõnekeelne naised omavahel (usalduslikult, sõpradena) aega veetma
= sõbrannatama
▫ Oluline on, et koolijuht ei sõbrannatseks mõne õpetajaga.
▫ Pauliine kutsus mind enda poole – kahjuks küll mitte sõbrannatsema, vaid kunsti ning kudumeid vaatama.
tšillima
kõnekeelne mõnusasti aega veetma, lõõgastuma, meeldivalt niisama olema
▫ Tahaks lihtsalt rannas tšillida!
⌘ videvikku pidama
õhtusel hämaral ajal enne tulesüütamist aega veetma, puhkama
– välja kutsuma ‹v›
kellelegi märku andma, et ta tuleks sündmuspaigale, toimumiskohale
▫ Kiirabi kutsuti välja kell 10.
▫ Kutsusin remondimehed välja.
▫ Kuidas vaime välja kutsuda?
■ kellelegi kutset saatma tulla ametlikus korras aru andma, tunnistajaks vms
▫ Notar kutsus tunnistajad välja.
■ kellelegi ettepanekut tegema tulla (kodust välja) kutsujaga koos aega veetma
▫ Vanasti pidi tütarlaps noormehele, kes teda välja kutsus, esimesel korral vastama „ei”.
▫ Tuleks mõni oma sõber välja kutsuda ja midagi huvitavat ühiselt ette võtta.
■ kellelegi võistlus- või võitlusettepanekut esitama
▫ Kutsun sind välja otsustavaks matšiks.
– VÄLJENDID: vaime välja kutsuma
⌘ õhtule jääma
tööst ja askeldustest vabanema, õhtust vaba aega veetma hakkama
= õhtule saama, õhtule minema
▫ On juba aeg õhtule jääda.
⌘ õhtule minema
tööst ja askeldustest vabanema, õhtust vaba aega veetma hakkama
= õhtule saama, õhtule jääma
▫ Õhtule minnakse tavaliselt kuue paiku.
⌘ õhtule saama
tööst ja askeldustest vabanema, õhtust vaba aega veetma hakkama
= õhtule jääma, õhtule minema
▫ Tööd oli palju, õhtule sain alles südaööks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur