[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
aka
▫ Jarek Kasar aka Chalice.
◊ laensõna inglise aka 'teise nimega' (internetislängi lühend väljendist also known as 'samuti tuntud kui')
M
‹konj› kõnekeelne teise nimega, tuntud ka kui▫ Jarek Kasar aka Chalice.
◊ laensõna inglise aka 'teise nimega' (internetislängi lühend väljendist also known as 'samuti tuntud kui')
baka
kõnekeelne bakalaureuse õppekava; bakalaureusekraad
▫ Lõpetasin TLÜ-s baka ja TÜ-s magistri.
◊ Sõna bakalaureus lühikuju
kõnekeelne bakalaureuse õppekava; bakalaureusekraad
▫ Lõpetasin TLÜ-s baka ja TÜ-s magistri.
◊ Sõna bakalaureus lühikuju
deka- (esiosana)
(mõõtühikutes:) näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem
○ HEA TEADA Tähis da.
(mõõtühikutes:) näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem
○ HEA TEADA Tähis da.
ikka
▫ Nagu ikka, raha on alati vaja.
▫ Ma olen ikka arvanud, et saun teeb ihule head.
■ (kinnitava sõnana)
▫ Mida ma sulle poest toon? – Ikka jäätist.
2 (näitab, et mingi tegevus või olukord pole veel lõppenud:) üha jätkuvalt
▫ Mu tütar ikka veel mängib nukkudega.
▫ Ta vajus ikka sügavamale mutta.
3 kõigest hoolimata, nii või teisiti
▫ Lõpuks jään ikka mina süüdi.
◊ Ajalooliselt sõna iga sisseütleva käände vorm
M
‹adv› 1 kogu aeg, alati, iga (viimane kui üks) kord▫ Nagu ikka, raha on alati vaja.
▫ Ma olen ikka arvanud, et saun teeb ihule head.
■ (kinnitava sõnana)
▫ Mida ma sulle poest toon? – Ikka jäätist.
2 (näitab, et mingi tegevus või olukord pole veel lõppenud:) üha jätkuvalt
▫ Mu tütar ikka veel mängib nukkudega.
▫ Ta vajus ikka sügavamale mutta.
3 kõigest hoolimata, nii või teisiti
▫ Lõpuks jään ikka mina süüdi.
◊ Ajalooliselt sõna iga sisseütleva käände vorm
ka
= samuti
▫ Kui tahate, võite ka tulla.
▫ Ma tulin tema juurde ka järgmisel õhtul.
▫ Mina ka mitte.
▫ Ka minu mees on väga pragmaatiline.
■ kellelegi või millelegi lisaks, peale selle
= samuti
▫ Ei tohi ka unustada, et ..
▫ Paar Lloyd Webberi lugu ka.
2 ‹hrl asendatav gi/ki-liitega› isegi, koguni
▫ Keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte.
▫ Tasuta ei saa peksa ka, nagu klassikud ütlevad.
3 (aitab kinnitada asjaolu, rõhutada mingit väidet)
▫ Mis Brasiilias ka ei juhtuks, igatahes lahkub mees tippvormis.
▫ Jään ootama, mis see ka ei oleks.
▫ Õige ka, miks võtta endale veel üks mure juurde.
■ (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust vms)
▫ No sa oled ikka ka ...
■ ‹hrl otseses kõnes› (väljendab ebamäärast, lähema selgituseta jaatust, kahtlevat nõustumist)
▫ „No kuidas sul läheb?” – „Läheb ka.”.
■ (kõnetlustes vm suhtluses täitesõnana)
▫ No tere ka, naabrimees!
▫ Tere ka siitpoolt üle pika aja.
◊ Sõnadega kaasa, kaasas samatüvelise sõna kaas kuluvorm
M
‹adv› 1 ‹hrl asendatav gi/ki-liitega, rõhutus asendis tugevdab järgnevat sõna või lauseosa› millegagi võrreldes samamoodi, ühesuguselt, nagu keegi teine või miski muu= samuti
▫ Kui tahate, võite ka tulla.
▫ Ma tulin tema juurde ka järgmisel õhtul.
▫ Mina ka mitte.
▫ Ka minu mees on väga pragmaatiline.
■ kellelegi või millelegi lisaks, peale selle
= samuti
▫ Ei tohi ka unustada, et ..
▫ Paar Lloyd Webberi lugu ka.
2 ‹hrl asendatav gi/ki-liitega› isegi, koguni
▫ Keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte.
▫ Tasuta ei saa peksa ka, nagu klassikud ütlevad.
3 (aitab kinnitada asjaolu, rõhutada mingit väidet)
▫ Mis Brasiilias ka ei juhtuks, igatahes lahkub mees tippvormis.
▫ Jään ootama, mis see ka ei oleks.
▫ Õige ka, miks võtta endale veel üks mure juurde.
■ (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust vms)
▫ No sa oled ikka ka ...
■ ‹hrl otseses kõnes› (väljendab ebamäärast, lähema selgituseta jaatust, kahtlevat nõustumist)
▫ „No kuidas sul läheb?” – „Läheb ka.”.
■ (kõnetlustes vm suhtluses täitesõnana)
▫ No tere ka, naabrimees!
▫ Tere ka siitpoolt üle pika aja.
◊ Sõnadega kaasa, kaasas samatüvelise sõna kaas kuluvorm
k.a
2 käesoleval aastal
M
(lühend) 1 kaasa arvatud2 käesoleval aastal
koka
= koola (2. täh)
▫ Joo pigem mahla, mitte pepsit või kokat.
2 kõnekeelne kokaiin
▫ Võõrutusravilt tulnud megastaar hakkas jälle kokat tegema.
M
‹s› 1 kokakoola= koola (2. täh)
▫ Joo pigem mahla, mitte pepsit või kokat.
2 kõnekeelne kokaiin
▫ Võõrutusravilt tulnud megastaar hakkas jälle kokat tegema.
maka ‹s›
Peruus Andides kasvav redist meenutav taim, mille lihakat juurt kasutatakse nii toiduks kui energiat andva ja seksuaalset võimekust parandava ravimina
= mugulkress
○ HEA TEADA Makat kutsutakse ka Andide ženženniks.
◊ laensõna inglise maca 'mugulkress'
Peruus Andides kasvav redist meenutav taim, mille lihakat juurt kasutatakse nii toiduks kui energiat andva ja seksuaalset võimekust parandava ravimina
= mugulkress
○ HEA TEADA Makat kutsutakse ka Andide ženženniks.
◊ laensõna inglise maca 'mugulkress'
Meka ‹pärisnimi›
muslimite püha linn, prohvet Muhamedi sünnilinn
▫ Palverännak Mekasse.
○ HEA TEADA Meka asub Saudi Araabias.
■ ‹ka väikese algustähega› (mingi valdkonna populaarse keskuse, sihtkoha kohta)
▫ Eesti kunsti edu kaasaegse kunsti mekas New Yorgis.
▫ 1960. aastate Kehra oli paberivabriku rahva Meka.
▫ Turismimeka.
▫ Kultuurimeka.
muslimite püha linn, prohvet Muhamedi sünnilinn
▫ Palverännak Mekasse.
○ HEA TEADA Meka asub Saudi Araabias.
■ ‹ka väikese algustähega› (mingi valdkonna populaarse keskuse, sihtkoha kohta)
▫ Eesti kunsti edu kaasaegse kunsti mekas New Yorgis.
▫ 1960. aastate Kehra oli paberivabriku rahva Meka.
▫ Turismimeka.
▫ Kultuurimeka.
moka ‹s›
1 tugeva aroomiga kohvioaliik
2 headest kohvisortidest valmistatud kange (kakaoga) kohv, mida hrl juuakse väikestest tassidest
= mokakohv
◊ laensõna saksa Mokka 'moka' < prantsuse moka, inglise mocha 'moka'. Lõuna-Jeemeni sadamalinna Mocha (Mokka) järgi
1 tugeva aroomiga kohvioaliik
2 headest kohvisortidest valmistatud kange (kakaoga) kohv, mida hrl juuakse väikestest tassidest
= mokakohv
◊ laensõna saksa Mokka 'moka' < prantsuse moka, inglise mocha 'moka'. Lõuna-Jeemeni sadamalinna Mocha (Mokka) järgi
pika ‹s›
toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikema aja jooksul mittesöödavaid asju, nt killustikku, tärklist, lund
◊ laensõna inglise pica 'pika' < ladina pīca 'harakas'. Tähendus on tõenäoliselt üle kantud harakate valimatule isule viidates
toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikema aja jooksul mittesöödavaid asju, nt killustikku, tärklist, lund
◊ laensõna inglise pica 'pika' < ladina pīca 'harakas'. Tähendus on tõenäoliselt üle kantud harakate valimatule isule viidates
põka ‹s›
kõnekeelne väike traktor
▫ Kui oli vaja niita, pandi põkale niidumasin külge.
◊ kõlasõna
kõnekeelne väike traktor
▫ Kui oli vaja niita, pandi põkale niidumasin külge.
◊ kõlasõna
reka ‹s›
suur poolhaagisega veok, suur kaubaauto
▫ Tagant mööduvad rekad valasid meid poriga üle.
○ HEA TEADA Normikohane mugandus eesti keeles on reka, aga selle kõrval on väga kasutatav kuju rekka.
◊ laensõna soome rekka 'suur kaubaauto', rootsi räcke 'alus, raam'
suur poolhaagisega veok, suur kaubaauto
▫ Tagant mööduvad rekad valasid meid poriga üle.
○ HEA TEADA Normikohane mugandus eesti keeles on reka, aga selle kõrval on väga kasutatav kuju rekka.
◊ laensõna soome rekka 'suur kaubaauto', rootsi räcke 'alus, raam'
õuka ‹s›
joovastava joogina, ravimina kasutatava eetri ja piirituse segu rahvapärane nimetus
= liikva, õuhka
▫ Kui teha klõmakas õukat, ei pääse ükski gripiviirus kimbutama.
○ HEA TEADA Eetri ja piirituse vahekord on 1:2 või 1:3.
joovastava joogina, ravimina kasutatava eetri ja piirituse segu rahvapärane nimetus
= liikva, õuhka
▫ Kui teha klõmakas õukat, ei pääse ükski gripiviirus kimbutama.
○ HEA TEADA Eetri ja piirituse vahekord on 1:2 või 1:3.
öka1
1 ‹adj› kõnekeelne ebameeldiv, vastikustunnet tekitav
▫ Müüjad on ebasõbralikud ja sisustus öka.
2 ‹s› kõnekeelne miski ebameeldiv ja vastik
▫ Ei söönud seda ökat ei lapsed ega mees.
◊ kõlasõna
1 ‹adj› kõnekeelne ebameeldiv, vastikustunnet tekitav
▫ Müüjad on ebasõbralikud ja sisustus öka.
2 ‹s› kõnekeelne miski ebameeldiv ja vastik
▫ Ei söönud seda ökat ei lapsed ega mees.
◊ kõlasõna
öka2 ‹interj›
annab edasi vastikustunnet, ka oksendamishäälitsust
▫ Tal sokid haisevad, öka!
◊ kõlasõna
annab edasi vastikustunnet, ka oksendamishäälitsust
▫ Tal sokid haisevad, öka!
◊ kõlasõna
