– äraeksima ‹v› 1õigelt teelt või liikumissuunalt kogemata kõrvale kalduma, teed kaotama = eksima (2. täh) ▫ Ma eksisin Frankfurdi lennujaamas ära. ▫ Ämm läks metsa jalutama ja eksis ära. 2vahel harva, (tavatu, sobimatu) juhusena kuhugi sattuma ▫ Salatisse oli isegi mõni tomat ja kurk ära eksinud. ▫ Vahel harva eksib kalalettidele ära mõni lest, siig või karpkala. ▫ Pikkade kleitide sekka on ära eksinud isegi üks põlvini ulatuv kleit.