[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ärkama 1 unest, uneseisundist toibuma, magamast ärkvele tõusma
= üles ärkama (1. täh)
▫ Ärkan kell seitse, joon kohvi.
▫ Tukastasin, kuid ärkasin sebimise peale.
■ teadvuseta olekust toibuma, teadvusele tulema
= üles ärkama (1. täh)
▫ Arstid loodavad, et mees ärkab koomast täna.
▫ Ärkasin kiirabiautos.
■ mõtetest, kujutlusest vm omaette seisundist välja tulema, tardumusest elavnema, ärksaks muutuma
▫ Ärkasin mõtetest, kui tüdruk mind kõnetas.
▫ Mees ärkas tardumusest ja suundus kööki süüa otsima.
■ (looduse kohta:) uuesti kasvama hakkama, lehte minema või (õide) puhkema
▫ Linnud laulavad, päike paistab, loodus ärkab.
▫ Toataimed on ärkamas tasapisi talveunest.
2 midagi teadvustama hakkama, kõlbeliselt, vaimselt virguma
▫ Läänes ärgati Gulagi koleduste peale alles 1970-ndatel.
▫ Minus oli taas ärganud aus kodanikutunne.
■ usklikuks saama, usku pöörduma
▫ Ärganud hinged.
■ (mingi tunde, seisundi kohta:) tekkima või esile tulema, (uuesti, taas) toimima hakkama
= tärkama (2. täh)
▫ Välistatud ei ole võimalus, et mehes ärkas südametunnistus.
▫ Gümnaasiumi lõpuklassides ärkas poisis kirjandushuvi.
▫ Temas ärkas endine õpetaja.
– SEOTUD SÕNAD: ärkamine ‹s›