[EKS] Eesti keele sõnaraamat

õilis ‹adj› 1 kõrgemaid väärtusi, aateid, ideaale vms hindav või taotlev, neid (tegutsedes, elus) järgiv, hrl suuremeelne ja omakasupüüdmatu
= üllas
▫ Näiliselt õilis eesmärk.
▫ Budismi neli õilsat tõde kannatustest vabanemiseks.
▫ Elu ei ole muinasjutt ja õilsaid printse ei ole päriselus olemas.
▫ Vanaema, õilis hing, poetas tütrepojale mõnikord 25 krooni.
2 (kvaliteedilt, tasemelt) kõrgelt hinnatud, hrl hinnalt kallis; (päritolult) suursugune
▫ Õilis konjak.
▫ Õilis sugupuu.
– SEOTUD SÕNAD: õilsalt ‹adv›, õilsus ‹s›
◊ tehissõna
‣ August Annist, Johannes Aavik 1921