– ülesäratama ‹v› uneseisundist ärkvele ajama, virguma panema = äratama (1. täh), üles ajama (1. täh) ▫ Sain vaevalt tund aega magada, kui juba äratati üles. ▫ Püüan hommikuti tasakesi liikuda, et mitte Mariat üles äratada. ▫ Jõulukuuse otsijad olid karu talveunest üles äratanud. ■ teadvuseta olekust toibutama, teadvusele tooma = äratama (1. täh) ▫ Arstid hakkasid patsienti kunstlikust koomast üles äratama. ■ kedagi või midagi tardunud, soikunud vms olekust välja tooma, ärksaks, virgeks, teovõimeliseks muutma = äratama (1. täh) ▫ Uued ideed on ühingu üles äratanud.