– ülesärkama ‹v› unest, uneseisundist toibuma, magamast ärkvele tõusma = ärkama (1. täh) ▫ Kui üles ärkasin, oli kell juba kümme. ■ teadvuseta olekust toibuma, teadvusele tulema = ärkama (1. täh) ▫ Pärast operatsiooni üles ärgates ei saanud kohe aru, kus ma olen.