[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ülev ‹adj› tavalisest, argisest kõrgemal seisev, austust ja imetlust äratav, pidulikult, pühalikult mõjuv
▫ See oli ülev vaatepilt, mis lauluväljakul avanes.
▫ Kõlas kaunis ja ülev muusika.
■ (kõrgendatud, ülevoolavalt rõõmsa meeleolu kohta)
▫ Vein voolas, tuju muutus järjest ülevamaks.
– SEOTUD SÕNAD: ülevalt2 ‹adv›, ülevus ‹s›
◊ laensõna soome ylevä 'ülev, kõrge, suursugune' (sõnast yli 'üle')
‣ Villem Grünthal-Ridala 1907

ülevalt1 ‹adv›seotud sõnaga üles, üleval
millegi suhtes kõrgemalt, ülaltpoolt
= ülalt ⇔ alt1 (1. täh)
▫ Ülevalt kostab peosuminat.
▫ Püüdsin ülevalt tuleva valguse eest silmi kaitsta.
▫ Suits väljub ülevalt onni lakke jäetud august.
■ (seoses mingis hierarhias kõrgemalt madalamale liikuvate korralduste, suuniste või muu sellisega)
= ülalt
▫ Ülevalt anti mõista, et osakonnajuhataja tuleb välja vahetada.