[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
ürgne
= ürgaegne
▫ Ürgsed hõimud.
■ väga vana, iidne, põline; ajast ja arust
▫ Siinkandis järgitakse ürgseid tavasid.
2 (looduse kohta:) inimtegevusest puutumata
▫ Ürgne taiga.
■ (sellele omase vaikuse ja rahu kohta:) täielik, häirimatu, sügav
▫ Kõnnumaa ürgne rahu.
3 (inimese siseilma, tema loomuse, tundeeluga seoses:) inimesele ajast aega loomupärane, olemuslik, sisimast esiletungiv; võimas, taltsutamatu, ürgjõuline
▫ Meest tabas ürgne jahiinstinkt.
▫ Kunstnikus vallandus ürgne loomisjõud.
▫ Rabas matkates oli ehe ja ürgne tunne.
– SEOTUD SÕNAD: ürgselt ‹adv›, ürgsus ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast ürgama 'algama'
‣ J. V. Veski 1920-ndad
M
‹adj› 1 ürgaega kuuluv, sel ajal olnud, toimunud või sellest ajast pärit= ürgaegne
▫ Ürgsed hõimud.
■ väga vana, iidne, põline; ajast ja arust
▫ Siinkandis järgitakse ürgseid tavasid.
2 (looduse kohta:) inimtegevusest puutumata
▫ Ürgne taiga.
■ (sellele omase vaikuse ja rahu kohta:) täielik, häirimatu, sügav
▫ Kõnnumaa ürgne rahu.
3 (inimese siseilma, tema loomuse, tundeeluga seoses:) inimesele ajast aega loomupärane, olemuslik, sisimast esiletungiv; võimas, taltsutamatu, ürgjõuline
▫ Meest tabas ürgne jahiinstinkt.
▫ Kunstnikus vallandus ürgne loomisjõud.
▫ Rabas matkates oli ehe ja ürgne tunne.
– SEOTUD SÕNAD: ürgselt ‹adv›, ürgsus ‹s›
◊ kirjakeele sõna Sõnast ürgama 'algama'
‣ J. V. Veski 1920-ndad
