[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
⌘ aktiivne puhkus
sportliku vm kehalise tegevuse või reisimisega sisustatud puhkus
▫ Natuke puhkan, ent see on aktiivne puhkus: sõidan rattaga, aga mitte maksimaalsete koormustega.
◊ tõlkelaen vene активный отдых
sportliku vm kehalise tegevuse või reisimisega sisustatud puhkus
▫ Natuke puhkan, ent see on aktiivne puhkus: sõidan rattaga, aga mitte maksimaalsete koormustega.
◊ tõlkelaen vene активный отдых
ca (lühend)
circa, umbes
▫ Algas see ca 3 kuu vanuselt.
▫ Sõidan aastas ca 40 000 km.
circa, umbes
▫ Algas see ca 3 kuu vanuselt.
▫ Sõidan aastas ca 40 000 km.
edasi
⇔ tagasi
▫ Minge otse edasi.
▫ Ei pääse rahvasummas edasi ega tagasi.
▫ Kell keeratakse tunni võrra edasi.
2 (osutab tegevuse või olukorra jätkumisele:) jätkuvalt, endist viisi, (ikka) veel
▫ Poiss magas rahulikult edasi.
▫ Räägi edasi!
▫ Pean lõnga juurde ostma, siis saan kampsunit edasi kududa.
■ (olemasolevaga võrreldes) kõrgemale tasemele
▫ Kohtuotsus kaevati edasi.
3 ajas kaugemale, eelseisvale ajale; eelseisval ajal, tulevikus
▫ Koosoleku algus lükati edasi.
▫ Mis edasi saab, ei tea.
■ järgnevalt; (varasemale, eelmisele) lisaks, veel
▫ Esimesena ilmuvad keskmised lõikehambad, edasi välimised lõikehambad.
▫ Sõidan rongiga Tartusse ja edasi bussiga Võrru.
4 osutab millegi vahendamisele, üleandmisele
▫ Võid talle edasi öelda, et kohtumine jääb ära.
▫ Viirus võib edasi kanduda pärilikul teel.
M
‹adv› 1 enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas⇔ tagasi
▫ Minge otse edasi.
▫ Ei pääse rahvasummas edasi ega tagasi.
▫ Kell keeratakse tunni võrra edasi.
2 (osutab tegevuse või olukorra jätkumisele:) jätkuvalt, endist viisi, (ikka) veel
▫ Poiss magas rahulikult edasi.
▫ Räägi edasi!
▫ Pean lõnga juurde ostma, siis saan kampsunit edasi kududa.
■ (olemasolevaga võrreldes) kõrgemale tasemele
▫ Kohtuotsus kaevati edasi.
3 ajas kaugemale, eelseisvale ajale; eelseisval ajal, tulevikus
▫ Koosoleku algus lükati edasi.
▫ Mis edasi saab, ei tea.
■ järgnevalt; (varasemale, eelmisele) lisaks, veel
▫ Esimesena ilmuvad keskmised lõikehambad, edasi välimised lõikehambad.
▫ Sõidan rongiga Tartusse ja edasi bussiga Võrru.
4 osutab millegi vahendamisele, üleandmisele
▫ Võid talle edasi öelda, et kohtumine jääb ära.
▫ Viirus võib edasi kanduda pärilikul teel.
– VÄLJENDID: edasi müüma, edasi tungima, edasi kanduma, edasi andma, edasi minema, edasi levitama, edasi suunama, edasi rääkima, edasi rühkima, edasi jõudma, edasi kandma, edasi elama, edasi sõitma, edasi kaebama, edasi kestma, edasi saatma, edasi laskma, edasi suhtlema, edasi õppima, edasi pääsema, edasi sammuma, edasi nihkuma, edasi eksisteerima, edasi viima, edasi rändama, edasi aitama, edasi ütlema, edasi arendama, edasi lendama, edasi arenema, edasi liikuma, edasi aretama, edasi otsima, edasi lobisema, edasi panema, koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi, edasi laenama, edasi nihutama, edasi vaatama, edasi lükkama, edasi vedama, edasi valitsema, edasi suunduma, edasi mõtlema, edasi unistama, edasi saama, edasi lükkuma
ekspress
▫ Sõidan õhtuse ekspressiga Tallinnast Tartusse.
2 vananenud transporditeenustöid tegev või saadetisi kättetoimetav isik
▫ Tursked ekspressid tõstsid vanaema antiikse mööbli kolimisautosse.
M
‹s› 1 eriti kiire, ainult suuremates keskustes peatuv rong, buss või laev▫ Sõidan õhtuse ekspressiga Tallinnast Tartusse.
2 vananenud transporditeenustöid tegev või saadetisi kättetoimetav isik
▫ Tursked ekspressid tõstsid vanaema antiikse mööbli kolimisautosse.
ilmlõpmata
▫ Ma sõidan sealt ilmlõpmata mööda.
M
lõputult, igavesti kestes; alatasa, väga sageli▫ Ma sõidan sealt ilmlõpmata mööda.
– järele sõitma ‹v›
sõites järgnema (ka mõne aja pärast); teatavasse kohta sõitma, et kedagi või midagi sealt ära tuua
▫ Politsei sõitis roolijoodikule järele.
▫ Sõidan meeskonnakaaslastele homme järele.
▫ Andres lubas lastele laagrisse järele sõita.
sõites järgnema (ka mõne aja pärast); teatavasse kohta sõitma, et kedagi või midagi sealt ära tuua
▫ Politsei sõitis roolijoodikule järele.
▫ Sõidan meeskonnakaaslastele homme järele.
▫ Andres lubas lastele laagrisse järele sõita.
keelepraktika
▫ Ma sõidan kuuks ajaks Ameerikasse keelepraktikale.
▫ Ilma keelepraktikata ei püsi ükski keel suus.
M
mingi keele praktiseerimine selle omandamiseks▫ Ma sõidan kuuks ajaks Ameerikasse keelepraktikale.
▫ Ilma keelepraktikata ei püsi ükski keel suus.
käik
▫ Kiirel käigul jõuab kohale 10 minutiga.
■ ühekordne ettevõtmine, teatud paigas käimine
▫ Igal tema käigul hoiti silma peal.
▫ Mul on täna õhtul veel mitu käiku.
▫ Tutvumiskäik.
■ (mängudes, nt males, kabes, kaardimängus:) järjekordne tegevus mänguvahendiga
▫ Matt kahe käiguga.
■ (kaval) toimimisviis, (osav) võte
▫ Osav käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
2 (masinaga vm seoses:) liikumine
▫ Rong aeglustas käiku.
■ jõuülekande aste
▫ Kiirus on suur, vaheta käiku.
▫ Sõidan kolmanda käiguga.
3 (sündmuse, tegevusega seoses:) areng, kulg
▫ Asjade loomulik käik.
▫ Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku.
▫ Tahaks saada teavet projekti käigust.
■ lõuna-, õhtusöögi roogade serveerimisjärk
▫ Viie käiguga lõuna.
■ motiiv, fraas vm eri kõrgusega helide järgnevus
▫ Harmooniline käik.
4 pikk kitsas kulgemistee
▫ Katariina käik Tallinna vanalinnas.
▫ Koopad olid omavahel käikudega ühenduses.
■ loomade, putukate pikk kitsas kaevand
▫ Muttide käigud mullas.
M
‹s› 1 (inimesega seoses:) käimine, astumine, kõndimine▫ Kiirel käigul jõuab kohale 10 minutiga.
■ ühekordne ettevõtmine, teatud paigas käimine
▫ Igal tema käigul hoiti silma peal.
▫ Mul on täna õhtul veel mitu käiku.
▫ Tutvumiskäik.
■ (mängudes, nt males, kabes, kaardimängus:) järjekordne tegevus mänguvahendiga
▫ Matt kahe käiguga.
■ (kaval) toimimisviis, (osav) võte
▫ Osav käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
2 (masinaga vm seoses:) liikumine
▫ Rong aeglustas käiku.
■ jõuülekande aste
▫ Kiirus on suur, vaheta käiku.
▫ Sõidan kolmanda käiguga.
3 (sündmuse, tegevusega seoses:) areng, kulg
▫ Asjade loomulik käik.
▫ Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku.
▫ Tahaks saada teavet projekti käigust.
■ lõuna-, õhtusöögi roogade serveerimisjärk
▫ Viie käiguga lõuna.
■ motiiv, fraas vm eri kõrgusega helide järgnevus
▫ Harmooniline käik.
4 pikk kitsas kulgemistee
▫ Katariina käik Tallinna vanalinnas.
▫ Koopad olid omavahel käikudega ühenduses.
■ loomade, putukate pikk kitsas kaevand
▫ Muttide käigud mullas.
– VÄLJENDID: käiku panema, käiku andma, käigus olema, käiku minema, käiku laskma, käigu pealt, käigus hoidma, käigust ära jääma
lamellrehv
▫ Sõidan aasta läbi lamellrehvidega.
◊ tõlkelaen saksa Lamellenreifen
M
rehv, mille muster sisaldab õhukesi liistakuid teepinnaga haardumise parandamiseks▫ Sõidan aasta läbi lamellrehvidega.
◊ tõlkelaen saksa Lamellenreifen
– läbi sõitma ‹v›
1 sõites läbima
▫ Aastas sõidan läbi umbes 30 000 kilomeetrit.
▫ Rippsilla alt saavad läbi sõita kuni 65 m kõrgused laevad.
▫ Enne Keilasse asumist olin sealt vaid korra läbi sõitnud.
2 kellegi juurde või kuhugi (ka paljudesse kohtadesse) sisse põigates sõitma
▫ Sõidan homme vanemate juurest läbi.
▫ Võttepaiga otsingul sõideti läbi ligi paarkümmend linna.
◊ tõlkelaen saksa durchfahren
1 sõites läbima
▫ Aastas sõidan läbi umbes 30 000 kilomeetrit.
▫ Rippsilla alt saavad läbi sõita kuni 65 m kõrgused laevad.
▫ Enne Keilasse asumist olin sealt vaid korra läbi sõitnud.
2 kellegi juurde või kuhugi (ka paljudesse kohtadesse) sisse põigates sõitma
▫ Sõidan homme vanemate juurest läbi.
▫ Võttepaiga otsingul sõideti läbi ligi paarkümmend linna.
◊ tõlkelaen saksa durchfahren
orienteeruma
▫ Orienteeruda mägedes ilma kaardi ja kompassita on absoluutselt võimatu.
■ (spordialana) kaardi ja kompassi abil maastikul kontrollpunkte läbima
▫ Lisaks jooksen, orienteerun, sõidan jalgrattaga.
2 oma tegevuses suunda võtma millelegi või juhinduma millegi järgi; millestki ülevaadet omama
▫ Raske on pakkumiste vahel orienteeruda.
▫ Näha on, et autor orienteerub selles, millest kirjutab.
M
1 oma asukohta mingi punkti või ilmakaarte suhtes kindlaks määrama, õiget liikumissuunda valida oskama▫ Orienteeruda mägedes ilma kaardi ja kompassita on absoluutselt võimatu.
■ (spordialana) kaardi ja kompassi abil maastikul kontrollpunkte läbima
▫ Lisaks jooksen, orienteerun, sõidan jalgrattaga.
2 oma tegevuses suunda võtma millelegi või juhinduma millegi järgi; millestki ülevaadet omama
▫ Raske on pakkumiste vahel orienteeruda.
▫ Näha on, et autor orienteerub selles, millest kirjutab.
– VÄLJENDID: ümber orienteeruma
sajane
= sajaline
▫ Taksojuhil polnud sajasest tagasi anda.
■ ‹adj› 100 ühikust või üksusest koosnev
= sajaline
▫ Sõidan sajase tunnikiirusega.
M
‹s› 100 ühiku väärtusega rahatäht (nt 100-kroonine, 100-eurone)= sajaline
▫ Taksojuhil polnud sajasest tagasi anda.
■ ‹adj› 100 ühikust või üksusest koosnev
= sajaline
▫ Sõidan sajase tunnikiirusega.
sõitma
▫ Sõitsime nädalavahetuseks pealinna.
▫ Sõitsin valge hobusega mööda Pärnut.
■ (sõiduvahendi kohta:) (edasi) liikuma, teataval marsruudil liikuma
▫ Auto sõitis minema.
▫ Rong sõidab ainult üks kord päevas.
▫ Buss sõidab marsruudil Ülenurme–Tartu.
2 sõiduvahendit kasutades sellega töötama või sportima (nt elukutsena, tööna, spordialana)
▫ Sõidan rulluiskudega teist aastat.
■ sõiduvahendit kasutades kindlas suunas või kindla eesmärgiga (kodust, töölt vm eemale ja tagasi) liikuma, reisil käima
▫ Ta sõitis palju välismaa vahet.
▫ Sõidan puhkusele juuni lõpus.
3 (muu liikumise kohta:) teatava jõu mõjul, hooga kuhugi (libisedes) kanduma
▫ Poistele meeldib mööda käsipuid sõita.
– SEOTUD SÕNAD: sõitmine ‹s›
M
1 mingi sõiduvahendiga (edasi) liikuma (ise sõiduvahendit juhtides või reisijana)▫ Sõitsime nädalavahetuseks pealinna.
▫ Sõitsin valge hobusega mööda Pärnut.
■ (sõiduvahendi kohta:) (edasi) liikuma, teataval marsruudil liikuma
▫ Auto sõitis minema.
▫ Rong sõidab ainult üks kord päevas.
▫ Buss sõidab marsruudil Ülenurme–Tartu.
2 sõiduvahendit kasutades sellega töötama või sportima (nt elukutsena, tööna, spordialana)
▫ Sõidan rulluiskudega teist aastat.
■ sõiduvahendit kasutades kindlas suunas või kindla eesmärgiga (kodust, töölt vm eemale ja tagasi) liikuma, reisil käima
▫ Ta sõitis palju välismaa vahet.
▫ Sõidan puhkusele juuni lõpus.
3 (muu liikumise kohta:) teatava jõu mõjul, hooga kuhugi (libisedes) kanduma
▫ Poistele meeldib mööda käsipuid sõita.
– SEOTUD SÕNAD: sõitmine ‹s›
– VÄLJENDID: järele sõitma, hunnikusse sõitma, tagasi sõitma, jõuga üle sõitma, kinni sõitma, ette sõitma, sõida seenele!, eest ära sõitma, vastu sõitma, üle sõitma, edasi sõitma, välja sõitma, sisse sõitma, kaasa sõitma, katus sõidab, kokku sõitma, treppi sõitma, läbi sõitma, taksot sõitma, alla sõitma, merd sõitma, maha sõitma, peale sõitma, mööda sõitma, ringi sõitma, ära sõitma, ümber sõitma, jänest sõitma, otsa sõitma, üles sõitma
tarve
▫ Sõidan tarbe pärast, mitte spordiks või ajaviiteks.
▫ Tarbe korral kasutame.
▫ Kosmeetilise tarbega paberrätikud.
▫ Veetarve.
■ millegi tarbimine või kasutamine
▫ Rahvasuus tarbel olnud väljend.
▫ Voolutarve.
■ sisemine sund, tahtmine midagi teha
▫ Ei ole tarvet sellest kõnelda.
■ kõnekeelne (roojamise või kusemise kohta)
▫ Ehmatuse peale oli loomulik tarve tükiks ajaks kadunud.
2 tarbed pl mingil puhul kasutamiseks, millegi tegemiseks mõeldud esemed, seadmed vm vahendid
▫ Eluks vajalikud tarbed.
▫ Köögitarbed.
▫ Kunstitarbed.
▫ Kalastustarbed.
▫ Kosmeetikatarbed.
M
‹s› 1 mingi põhjus, vajadus (tarbida, midagi teha); millegi otstarve või ülesanne▫ Sõidan tarbe pärast, mitte spordiks või ajaviiteks.
▫ Tarbe korral kasutame.
▫ Kosmeetilise tarbega paberrätikud.
▫ Veetarve.
■ millegi tarbimine või kasutamine
▫ Rahvasuus tarbel olnud väljend.
▫ Voolutarve.
■ sisemine sund, tahtmine midagi teha
▫ Ei ole tarvet sellest kõnelda.
■ kõnekeelne (roojamise või kusemise kohta)
▫ Ehmatuse peale oli loomulik tarve tükiks ajaks kadunud.
2 tarbed pl mingil puhul kasutamiseks, millegi tegemiseks mõeldud esemed, seadmed vm vahendid
▫ Eluks vajalikud tarbed.
▫ Köögitarbed.
▫ Kunstitarbed.
▫ Kalastustarbed.
▫ Kosmeetikatarbed.
testima
▫ Õpilasi testitakse emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles.
■ midagi uurima, katsetama või kontrollima (kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse või vigade kindlakstegemiseks)
▫ Kõik toolid on kontrollitud ja testitud vastavalt nõuetele.
▫ Sõidan niisama tunnikese, testin suuski.
– SEOTUD SÕNAD: testimine ‹s›
M
testiga võimeid ja omadusi või teadmisi ja oskusi mõõtma, kellelegi testi tegema▫ Õpilasi testitakse emakeeles, matemaatikas ja inglise keeles.
■ midagi uurima, katsetama või kontrollima (kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse või vigade kindlakstegemiseks)
▫ Kõik toolid on kontrollitud ja testitud vastavalt nõuetele.
▫ Sõidan niisama tunnikese, testin suuski.
– SEOTUD SÕNAD: testimine ‹s›
– VÄLJENDID: ära testima
tulev
▫ Tuleval aastal läheb kooli 3500 last.
▫ Tuleval laupäeval sõidan Tartusse.
■ ‹s› see, mis tuleb, on ees
▫ Rääkisime olevast ja tulevast.
M
‹adj› (aja kohta:) käesolevale, praegusele vahetult järgnev▫ Tuleval aastal läheb kooli 3500 last.
▫ Tuleval laupäeval sõidan Tartusse.
■ ‹s› see, mis tuleb, on ees
▫ Rääkisime olevast ja tulevast.
tunnikiirus
▫ Maanteel sõidan 100-kilomeetrise tunnikiirusega.
M
sõidukiirus teatav arv kilomeetreid tunnis▫ Maanteel sõidan 100-kilomeetrise tunnikiirusega.
välismaa
‣ VÕRDLE kodumaa
▫ Sõidan palju välismaa vahet.
▫ Paljud kipuvad välismaale tööle.
◊ tõlkelaen saksa Ausland
M
mitteoma maa või riik, maa või riik väljaspool kodumaad‣ VÕRDLE kodumaa
▫ Sõidan palju välismaa vahet.
▫ Paljud kipuvad välismaale tööle.
◊ tõlkelaen saksa Ausland
