[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

a1 [aa]
1 eesti tähestiku esimene täht; vastav häälik
■ (järjestuses esimese kohta)
▫ Kivi tn 6a.
▫ Xa klass.
2 helirea kuues alusheli
= la
○ HEA TEADA Muusikas algab helirida c'ga (ehk do'ga).
a2
kõnekeelne (kiirkõnes:) aga
▫ A mis sa mõtlesid!
a3 (tähis)
aar
▫ Iga aiamaa pindala on 6 a.
a4 (lühend)
aasta
▫ 1992. a sündmused.
A (tähis)
füüsika, elekter amper
aa
M
‹interj›
väljendab märkamist, taipamist, meenumist, imestust või üllatust
▫ Aa, seal sa lõpuks oled.
▫ Aa, selle peale ma ei tulnudki.
▫ Aa – ma mäletan teid.
Ac (tähis)
keemia aktiinium
AD (lühend)
anno Domini, issanda aastal
= a. D.
▫ Efesose kirikukogu AD 431.
ae
M
‹interj›
kutsuv või pöörduv hüüatus
▫ Jaan, ae, kus sa oled?
Ag (tähis)
keemia hõbe
ah
M
1 ‹interj hrl lause algul› väljendab ja rõhutab rõõmu, imetlust, üllatust, ükskõiksust, tüdimust vms
= ahh (1. täh)
▫ Ahh, kuidas mulle see laul meeldib!
▫ Ahh, põrgusse!
2 ‹adv› küsilauses kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana
= äh (2. täh), ahh (2. täh)
▫ Mis sa ütlesid, ahh?
ai1 ‹s›
etnograafia seeliku (või särgi) äärispael
◊ laensõna germaani: vanapõhja egg 'tera, teravik', vanarootsi œg 'tera, teravik; serv', saksa Ecke 'nurk'
ai2 ‹interj›
väljendab või rõhutab valu, pahameelt, üllatust või rõõmu
▫ Ai, valus on!
▫ Ai sa pagan!
▫ Ai kui vahva!
– VÄLJENDID: ai sa jutt
aje
M
‹s›
(psüühiline) vajadus midagi teha, (sisemine) tõuge või impulss
▫ Sõitsin mingi aje sunnil ikkagi Karksisse edasi.
◊ kirjakeele sõna
aju1
M
‹s›
selgroogsete koljuõõnes paiknev kesknärvisüsteemi osa
= peaaju
▫ Verejooks ajju.
■ ‹ka mitmuses› see elund kui mõistuse, vaimsete võimete keskus; mõistus, mõtlemisvõime
▫ Pingutasin ajusid, aga tuhkagi ei meenunud.
▫ Tööst väsinud aju nõuab puhkust.
▫ Kõrgkooli jaoks ei jätku tal ajusid.
▫ Ajudega inimene.
■ (vaimselt võimeka inimese kohta)
▫ Korporatsioon otsib oma meeskonda noori ja andekaid ajusid.
▫ Kevin on meie klassi aju.
■ (elektroonilise juhtseadme kohta)
▫ Roboti ehitamine eeldab ka roboti ajuks oleva arvuti programmeerimise oskust.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome aivot 'aju', saami vuoiηâš 'aju', ?ungari agy 'aju, üdi'
aju2
M
‹s›
ajujaht, ulukite (taga)ajamine; ajujahil sissepiiratud ala
▫ Jahimehed tegid kaks aju, ühest ajust said kaks põtra.
▫ Hunt pääses ajust välja.
ak (lühend)
arvelduskonto
Al (tähis)
keemia alumiinium
Am (tähis)
keemia ameriitsium
AP (lühend)
USA uudisteagentuur Associated Press
ar (lühend)
araabia keeles
Ar (tähis)
keemia argoon
as [as] ‹s›
muusika la-bemoll
As (tähis)
keemia arseen
AS (lühend) [aa-ess]
aktsiaselts
At (tähis)
keemia astaat
au
M
‹s›
1 (kellelegi osaks saav) sügav austus, tunnustav lugupidamine
▫ Au ja kiitus neile kõigile!
▫ Papa ei taha au ja kuulsust.
▫ Auhinda ei mäleta, aga au oli suur.
▫ Au julgetele!
■ auväärne võimalus, juhus vms
▫ Mul on au kuuluda sellesse perekonda.
▫ On suur au olla valitud aasta parimaks sportlaseks.
▫ Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida.
▫ Kellega mul on au?
■ lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vms
▫ Minu keel on minu au ja uhkus.
■ auks ‹kelle/mille› millegi austamiseks või tähistamiseks
▫ Juubeli auks toimuvad kontserdid Eesti suuremates linnades.
▫ Perenaine on külaliste auks kohvilaua katnud.
■ auga (ühenduses pingelise, raske olukorraga toimetulemisega:) täiel määral (ja hästi), igas suhtes (hästi)
▫ Sain ülesandega auga hakkama.
▫ Poisid tulid raskest seisust auga välja ja said kolm võitu.
▫ Maja pidas maavärinale auga vastu.
2 eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna või sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; kellegi hea nimi; arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunne
▫ Professionaalne au ja väärikus.
▫ Perekonna au on rüvetatud.
▫ Talupoja au.
■ vananenud seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkus
▫ Kalevipoeg kipub neiu au riisuma, kuid neiu torkab talle pussi rindu.
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja ey 'õnn'
Au (tähis)
keemia kuld
AÜ (lühend)
aiandusühistu
aü1 (lühend) [aa-üü]
ametiühing
▫ Meil lasteaias tegutseb aü väga aktiivselt.
aü2 (tähis)
astronoomiline ühik
DJ (lühend) [dii džei] ‹s›
inimene, kes valib, miksib ja mängitab tantsuks plaadi- vm salvestatud muusikat
= diskor
▫ Olen hobi korras DJ.
▫ Plaate keerutavad ka teised DJ-d ja üllatusesinejad.
○ HEA TEADA Inglise keeles disc jockey.
hj (tähis)
füüsika hobujõud
j [jott]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
J (tähis)
füüsika džaul
jj (lühend)
ja järgmised; ja järgmine
kJ (tähis)
kilodžaul
m.a.j (lühend)
meie ajaarvamise järgi
‣ VÕRDLE e.m.a
○ HEA TEADA Kasutusalalt sama mis pKr (= pärast Kristuse sündimist).
MJ (tähis)
megadžaul

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur