[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit
a1 [
aa]
1 eesti tähestiku esimene täht;
vastav häälik ■
(järjestuses esimese kohta) ▫
Kivi tn 6a.
▫
Xa klass.
2 helirea kuues alusheli =
la○
HEA TEADA Muusikas algab helirida c'ga (ehk do'ga).
a2
kõnekeelne (kiirkõnes:) aga
▫ A mis sa mõtlesid!
a3 (tähis)
aar
▫ Iga aiamaa pindala on 6 a.
a4 (lühend)
aasta
▫ 1992. a sündmused.
A (tähis)
füüsika, elekter amper
aaM
‹
interj›
väljendab märkamist, taipamist, meenumist, imestust või üllatust ▫
Aa, seal sa lõpuks oled. ▫
Aa, selle peale ma ei tulnudki. ▫
Aa – ma mäletan teid.
Ac (tähis)
keemia aktiinium
AD (lühend)
anno Domini, issanda aastal =
a. D. ▫
Efesose kirikukogu AD 431.
aeM
‹
interj›
kutsuv või pöörduv hüüatus ▫
Jaan, ae, kus sa oled?
Ag (tähis)
keemia hõbe
ahM
1 ‹
interj hrl lause algul›
väljendab ja rõhutab rõõmu, imetlust, üllatust, ükskõiksust, tüdimust vms =
ahh (
1. täh)
▫
Ahh, kuidas mulle see laul meeldib! ▫
Ahh, põrgusse! 2 ‹
adv›
küsilauses kasutatav küsisõna;
tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana =
äh (
2. täh),
ahh (
2. täh)
▫
Mis sa ütlesid, ahh?
ai1 ‹s›
etnograafia seeliku (või särgi) äärispael
◊ laensõna germaani: vanapõhja egg 'tera, teravik', vanarootsi œg 'tera, teravik; serv', saksa Ecke 'nurk'
ai2 ‹
interj›
väljendab või rõhutab valu, pahameelt, üllatust või rõõmu ▫
Ai, valus on! ▫
Ai sa pagan! ▫
Ai kui vahva!
ajeM
‹
s›
(psüühiline) vajadus midagi teha, (sisemine) tõuge või impulss ▫
Sõitsin mingi aje sunnil ikkagi Karksisse edasi.
◊
kirjakeele sõna
aju1M
‹
s›
selgroogsete koljuõõnes paiknev kesknärvisüsteemi osa =
peaaju ▫
Verejooks ajju.
■ ‹
ka mitmuses›
see elund kui mõistuse, vaimsete võimete keskus;
mõistus, mõtlemisvõime ▫
Pingutasin ajusid, aga tuhkagi ei meenunud.
▫
Tööst väsinud aju nõuab puhkust.
▫
Kõrgkooli jaoks ei jätku tal ajusid.
▫
Ajudega inimene.
■
(vaimselt võimeka inimese kohta) ▫
Korporatsioon otsib oma meeskonda noori ja andekaid ajusid.
▫
Kevin on meie klassi aju.
■
(elektroonilise juhtseadme kohta) ▫
Roboti ehitamine eeldab ka roboti ajuks oleva arvuti programmeerimise oskust.
◊
põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome aivot 'aju', saami vuoiηâš 'aju', ?ungari agy 'aju, üdi'– VÄLJENDID:
ajud on pehmeks läinud,
ajusid pesema,
ajude äravool,
ajusid loputama,
ajusid ära jooma,
ajusid komposteerima,
kollektiivne aju,
ajusid liigutama,
ajusid pehmeks tegema,
ajusid ragistama,
ajud ragisevad,
haige aju,
ajudele hakkama
aju2M
‹
s›
ajujaht, ulukite (taga)ajamine;
ajujahil sissepiiratud ala ▫
Jahimehed tegid kaks aju, ühest ajust said kaks põtra.
▫
Hunt pääses ajust välja.
ak (lühend)
arvelduskonto
Al (tähis)
keemia alumiinium
Am (tähis)
keemia ameriitsium
AP (lühend)
USA uudisteagentuur Associated Press
ar (lühend)
araabia keeles
Ar (tähis)
keemia argoon
as [as] ‹s›
muusika la-bemoll
As (tähis)
keemia arseen
AS (lühend) [aa-ess]
aktsiaselts
At (tähis)
keemia astaat
auM
‹
s›
1 (kellelegi osaks saav) sügav austus, tunnustav lugupidamine ▫
Au ja kiitus neile kõigile! ▫
Papa ei taha au ja kuulsust.
▫
Auhinda ei mäleta, aga au oli suur.
▫
Au julgetele! ■
auväärne võimalus, juhus vms ▫
Mul on au kuuluda sellesse perekonda.
▫
On suur au olla valitud aasta parimaks sportlaseks.
▫
Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida.
▫
Kellega mul on au? ■
lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vms ▫
Minu keel on minu au ja uhkus.
■
auks ‹
kelle/mille›
millegi austamiseks või tähistamiseks ▫
Juubeli auks toimuvad kontserdid Eesti suuremates linnades.
▫
Perenaine on külaliste auks kohvilaua katnud.
■
auga (ühenduses pingelise, raske olukorraga toimetulemisega:) täiel määral (ja hästi), igas suhtes (hästi) ▫
Sain ülesandega auga hakkama.
▫
Poisid tulid raskest seisust auga välja ja said kolm võitu.
▫
Maja pidas maavärinale auga vastu.
2 eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna või sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta;
kellegi hea nimi;
arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunne ▫
Professionaalne au ja väärikus.
▫
Perekonna au on rüvetatud.
▫
Talupoja au.
■
vananenud seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkus ▫
Kalevipoeg kipub neiu au riisuma, kuid neiu torkab talle pussi rindu.
◊
?laensõna germaani: vanapõhja ey 'õnn'
Au (tähis)
keemia kuld
AÜ (lühend)
aiandusühistu
aü1 (lühend) [aa-üü]
ametiühing
▫ Meil lasteaias tegutseb aü väga aktiivselt.
aü2 (tähis)
astronoomiline ühik
DJ (lühend) [
dii džei] ‹
s›
inimene, kes valib, miksib ja mängitab tantsuks plaadi- vm salvestatud muusikat =
diskor ▫
Olen hobi korras DJ.
▫
Plaate keerutavad ka teised DJ-d ja üllatusesinejad.
○
HEA TEADA Inglise keeles disc jockey.
hj (tähis)
füüsika hobujõud
j [jott]
eesti tähestiku täht; vastav häälik
J (tähis)
füüsika džaul
jj (lühend)
ja järgmised; ja järgmine
kJ (tähis)
kilodžaul
m.a.j (lühend)
meie ajaarvamise järgi ‣
VÕRDLE e.m.a○
HEA TEADA Kasutusalalt sama mis pKr (= pärast Kristuse sündimist).
MJ (tähis)
megadžaul