[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

imema
M
huulte ja keele abil vaakumit tekitades midagi (vedelikku, suitsu vm) vähehaaval suhu tõmbama; pidevalt selliseid liigutusi tegema
▫ Beebi suudab enda kõhu väga kiiresti piima täis imeda.
▫ Laps imes lutsukommi.
■ kellegi või millegi külge haakima, midagi endasse või kuskilt välja tõmbama
▫ Pime mets näis endasse imevat iga valguskiire.
▫ See rakendus imes mu aku täiesti tühjaks.
◊ põlissõna uurali: soome imeä 'imeda; imada', ungari emik vananenud 'imema', sölkupi ńim- 'imema'
kondiüdi
M
(luuüdi kohta hrl toiduga seoses)
▫ Vanaema imes kondiüdi.
kõrs
M
‹s›
1 taime seest õõnes hrl kõva ümbrisega vars (nt teraviljal, heintaimel)
▫ Karedad kõrred kriipisid jalasääri.
▫ Lükkisime maasikaid kõrre otsa.
▫ Tugeva kõrrega murutaimed.
2 peenike seest tühi toru joogi imemiseks
= joogikõrs
▫ Viktoria imes oma kõrrest mitu suurt lonksu.
◊ laensõna balti: leedu karčiai 'pikk rohi, hein'
nibu
M
‹s›
rinnanäärme keskkohas paiknev pigmendilaigust väljaulatuv näsa, kuhu naisel avanevad piimajuhad
= rinnanibu
▫ Esimese ööga imes laps nibud katki.
■ (looma nisa kohta)
▫ Koeral on tissi ümbert katki ja nibu on paistes.
◊ laensõna alamsaksa snibbe 'nokk, tila'
nälkjas
M
‹s›
tigu, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu
▫ Aias kipuvad teod ja nälkjad võimust võtma.
■ (ebameeldiva, kõlblusetu inimese kohta)
▫ Tüütu ja ohtliku nälkjana imes mees end kirjaniku külge.
▫ Moraalne nälkjas.
– välja puhuma ‹v›
õhku tugevalt välja hingama
▫ Näitleja imes sigarit ja puhus välja järjekordse suitsurõnga.
▫ Roolijoodik oli välja puhunud 2,5 promilli.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur