[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
niks ‹s›
kerge ühe või mõlema põlve nõtkutus (nt tütarlapsel tervitamisel, tänamisel)
= kniks
▫ Tüdrukukesed hüppasid Peedule vastu, andsid kätt, tegid niksu.
◊ laensõna saksa Knicks 'niks'
kerge ühe või mõlema põlve nõtkutus (nt tütarlapsel tervitamisel, tänamisel)
= kniks
▫ Tüdrukukesed hüppasid Peedule vastu, andsid kätt, tegid niksu.
◊ laensõna saksa Knicks 'niks'
nina
▫ Nina nuuskama.
▫ Kui koera nina on kuiv ja kuum, siis on koer haige.
■ vaist, taip, intuitiivne oskus midagi välja uurida või ennustada
▫ Lavastajal oli talentide peale hea nina.
▫ Tal on eriline nina leida üles ammu kadunud asju.
■ (vahtrapuu tiibvilja kohta, mida lapsed kinnitavad näpitsana nina otsa)
2 millegi (eenduv, kitsenev) esiots (nt jalanõudel, sõidukitel); millegi tipmine osa
▫ Laev hoidis nina tuule suunas.
▫ Paadinina.
▫ Otsis jalga pidulikud terava ninaga kingad.
▫ Lumikellukesed on juba nina mullast välja pistnud.
■ poolsaare, neeme tipp või neem, maanina
▫ Neemenina.
▫ Tee viis Undva ninale.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome nenä 'nina', liivi nanā 'nina', saami njunne 'nina'. Tõenäoliselt algselt lastekeele sõna
M
‹s› 1 suu kohal paiknev väljaulatuv näoosa, mille kaudu toimub hingamine ja haistmine (inimesel ja selgroogsetel loomadel)▫ Nina nuuskama.
▫ Kui koera nina on kuiv ja kuum, siis on koer haige.
■ vaist, taip, intuitiivne oskus midagi välja uurida või ennustada
▫ Lavastajal oli talentide peale hea nina.
▫ Tal on eriline nina leida üles ammu kadunud asju.
■ (vahtrapuu tiibvilja kohta, mida lapsed kinnitavad näpitsana nina otsa)
2 millegi (eenduv, kitsenev) esiots (nt jalanõudel, sõidukitel); millegi tipmine osa
▫ Laev hoidis nina tuule suunas.
▫ Paadinina.
▫ Otsis jalga pidulikud terava ninaga kingad.
▫ Lumikellukesed on juba nina mullast välja pistnud.
■ poolsaare, neeme tipp või neem, maanina
▫ Neemenina.
▫ Tee viis Undva ninale.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome nenä 'nina', liivi nanā 'nina', saami njunne 'nina'. Tõenäoliselt algselt lastekeele sõna
– VÄLJENDID: nina norus, haisu ninna saama, nina alles tatine, suur nina, nina vingus, nina ette, nina kirtsutama, nina norgu laskma, oma ninast kaugemale vaatama, ninaga õhku vedama, oma nina pistma, nina eest, nii et nina tatine, nina alla, iga nina, kreeka nina, hais on ninas, lõhn on ninas, nii et ninast veri väljas, nina pealt, pika ninaga jääma, ei näe oma ninast kaugemale, ei näe oma ninast kaugemale, nina alt, ninna hüppama, nina peale kirjutama, silm sirkel, nina vinkel, ninaga pilduma, nina püsti ajama, läbi nina rääkima, nina all, tähtis nina, nina täis võtma, nina nokkima, nina kõrvetama, nina tuule järgi seadma, nina vingu tõmbama, oma nina toppima, nina vastu lina, nina peale viskama, nina pihta saama, suu põigiti nina all, nina alla hõõruma, nina pihta andma, nina norgus, nina peale, nina püsti, nina täis tõmbama, nina vastu nina, pikka nina näitama, ninna kargama, nina vinklisse lööma, nina raamatus, nina õline, pikka nina saama, nina ees
nisa
▫ Metsseapõrsad imevad innukalt mamma nisasid.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome nisä 'nisa; piimanääre; udar; naiserind', saami njižži 'nisa', ?sölkupi ńem 'imema'
M
‹s› imetajate piimanäärme sõrme meenutav lõpposa, kust järglane piima imeb (või kust piima lüpstakse)▫ Metsseapõrsad imevad innukalt mamma nisasid.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome nisä 'nisa; piimanääre; udar; naiserind', saami njižži 'nisa', ?sölkupi ńem 'imema'
pika ‹s›
toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikema aja jooksul mittesöödavaid asju, nt killustikku, tärklist, lund
◊ laensõna inglise pica 'pika' < ladina pīca 'harakas'. Tähendus on tõenäoliselt üle kantud harakate valimatule isule viidates
toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikema aja jooksul mittesöödavaid asju, nt killustikku, tärklist, lund
◊ laensõna inglise pica 'pika' < ladina pīca 'harakas'. Tähendus on tõenäoliselt üle kantud harakate valimatule isule viidates
