[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kiki ‹s› kõnekeelne kikilips
▫ Valge triiksärgi ja musta kikiga kelner oli viisakas, kiire ja hoolitsev.
▫ Üldmuljet kippus küll rikkuma silmatorkavalt kirev kiki ja lotendav pintsak.

miki ‹s› (lastekeeles:) orav
▫ Lapsena käis ta vanaisaga koos pargis mikisid vaatamas.

nii ‹adv› 1 sel kombel või viisil, seda moodi (nagu lause kontekstist teada, nagu keegi näitab või ütleb)
= nõnda (1. täh)
▫ Nii asjad ei käi.
▫ Ta seisis nii, et ma ei näinud ta nägu.
▫ Tee nii.
■ sellest tingituna, selle tõttu
= nõnda
▫ Kohtunikud annavad intervjuud harva, nii jäime ka meie kommentaarist ilma.
■ kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohta
= nõnda, soh (1. täh), soo1 (1. täh), sooh (1. täh)
▫ Nii, see on valmis.
▫ Olgu nii.
2 sel määral, sedavõrd; (hrl rõhutatuna:) väga, eriti
= nõnda (2. täh)
▫ Näitleja elas oma rolli nii hästi sisse, et tegu oligi justkui päris Pipiga.
▫ Ma nii ootasin sind!
▫ Nii kahju!
■ ‹korduvana sõnade mitu, palju, suur ees› kasutatakse hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta täpselt öelda vms
▫ Uudistes kuuleb, kuidas mõni on lasknud allavett nii ja nii mitu miljonit.
3 umbes, (millegi) ringis
▫ Käisin jääd katsumas, oli nii 10 cm.
▫ Aega on nii tund-poolteist.
■ nagu, midagi sellist või sedamoodi
▫ Ballett on rohkem nii plikade värk.
▫ On öeldud küll, et unenäod ennustavad ette või nii.
4 väljendab vahetut ajalist järgnevust
= nõnda (3. täh)
▫ Nagu ma lapse voodisse panin, nii ta magama jäi.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome niin 'niiviisi, nõnda; sedavõrd; jah', vepsa ńinga 'niiviisi, nõnda', saami nappo 'niisiis, seega'

nikk ‹s› vulgaarne seksuaalvahekord, suguühe
= nuss
▫ Isegi nikku ei saanud, raisk!

niks ‹s›
kerge ühe või mõlema põlve nõtkutus (nt tütarlapsel tervitamisel, tänamisel)
= kniks
▫ Tüdrukukesed hüppasid Peedule vastu, andsid kätt, tegid niksu.
◊ laensõna saksa Knicks 'niks'

nimi ‹s› keeleline tähistus (sõna või sõnaühend), mis eristab mingit olendit, kohta või asja teiste omasarnaste seast (nt Laura, Tartu, Kiek in de Kök)
▫ Mis nime te oma lapsele panete?
▫ Kassipojal ei ole veel nime.
▫ Hotell nimega Palazzo.
▫ Tänavanimi.
▫ Külanimi.
○ HEA TEADA Sõnavaraõpetuses on nimi sama asi mis pärisnimi ehk prooprium.
■ (tuntud isiku, ka üldse tuntuse, maine kohta)
▫ Miami Beachi on oma elukohaks valinud peale Versace'i veel sellised tuntud nimed nagu Sylvester Stallone ja Madonna.
▫ Ta kaotas hoobilt oma hea nime ja populaarsuse.
■ ‹väliskohakäänetes või kaassõnaühendites› (kellegi, teatava nimega isiku valduses oleku, talle adresseeritud-oleku või temaga sama perekonnanime kandmise kohta)
▫ Korter on poja nimel.
▫ Olen üksikema ja laps on minu nime peal.
▫ Auto sai ostetud naise nimele.
■ mingi asja, nähtuse vm liiki osutav nimetus; (pealkirja kohta)
▫ Suvikõrvits, teise nimega tsukiini.
▫ Selle probleemi nimeks on vaesus.
◊ põlissõna uurali: soome nimi 'nimi', ungari név 'nimi', nganassaani ńim 'nimi'. Võib olla vana rändsõna, mis on levinud mitmes keelkonnas

piki ‹prep mida› (ühenduses liikumise või paiknemisega:) millegi pikkuse suunas, mööda mingit teed, joont või mööda millegi äärt, serva
▫ Kõndisime piki merekallast sadama suunas.
▫ Tee kulges piki rannikut.
▫ Välk liigub piki puud allapoole koort mööda.
■ ‹prep mida› (seoses suvalises suunas liikumisega mingit pinda pidi)
▫ Pinnatuisu korral kandub lumi edasi üksnes piki lumepinda.
■ ‹adv› pikkupidi, pikuti
▫ Paberi kiu suuna määramiseks painuta paberit risti ja piki.

viki
autorite koostöös loodav veebisait, mille sisu saavad kõik kasutajad muuta
▫ Vikipeedia on kiiresti täienev viki.