[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
peatsM
‹
s›
peapoolne ots (voodil, puusärgil, haual vm) =
päits ‣
VÕRDLE jaluts
peetM
‹
s›
1 köögiviljana või söödaks kasvatatav lihaka lillakaspunase juurikaga rohttaim ▫
Peakapsas ja redis sobivad hästi koos kasvama peedi ja sibulaga.
○
Ladina termin Beta vulgarisHEA TEADA Täpne botaaniline nimetus: harilik peet. ■
peeditaime juurikas toiduna ▫
Küpsetatud peedid köömnetega.
▫
Peedid ja kurgid koorida ning lõikuda.
■
peedipõld või -peenar ▫
Lehmad on peeti läinud.
2 kõnekeelne odav (punane) piiritusega kangestatud vein =
peedivein,
peedivesi (
1. täh)
◊
laensõna alamsaksa bete 'peet' < ladina bēta 'peet'
peetis ‹adv›
kõnekeelne katki, rikkis, omadega läbi
▫ Nõmmel olid hommikul foorid peetis.
peetusM
‹
s›
(haiguslik) kinnijäämine või ärajäämine, millegi arenemise, toimimise pidurdus =
peetumine ▫
Vaimse arengu peetus.
▫
Maksas tekkis vedeliku peetus.
▫
Raseduse peetus.
▫
Kasvupeetus.
peitsM
‹
s›
lahus puidu pinna töötlemiseks, selle värvitooni muutmiseks;
lahus, millega töödeldakse kiudu, et muuta seda värvainele vastuvõtlikumaks ▫
Laudpõrand on peitsiga ilusa sinise jume saanud.
▫
Peitsid määravad lõnga tooni.
▫
Puidupeits.
◊
laensõna saksa Beize 'peits, peitsimine, söövitus; puhtimine; marinaad, marineerimine; park(aine), parkimine'
pelts ‹s›
endisaegne Läänemaa naiste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub; endisaegne Mulgi meeste villane või linane hõlmadega pihtkuub
◊ laensõna saksa Pelz 'nahk'