[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

peats
M
‹s›
peapoolne ots (voodil, puusärgil, haual vm)
= päits ‣ VÕRDLE jaluts
peet
M
‹s›
1 köögiviljana või söödaks kasvatatav lihaka lillakaspunase juurikaga rohttaim
▫ Peakapsas ja redis sobivad hästi koos kasvama peedi ja sibulaga.
○ Ladina termin Beta vulgarisHEA TEADA Täpne botaaniline nimetus: harilik peet.
■ peeditaime juurikas toiduna
▫ Küpsetatud peedid köömnetega.
▫ Peedid ja kurgid koorida ning lõikuda.
■ peedipõld või -peenar
▫ Lehmad on peeti läinud.
2 kõnekeelne odav (punane) piiritusega kangestatud vein
= peedivein, peedivesi (1. täh)
◊ laensõna alamsaksa bete 'peet' < ladina bēta 'peet'
peetis ‹adv›
kõnekeelne katki, rikkis, omadega läbi
▫ Nõmmel olid hommikul foorid peetis.
peetus
M
‹s›
(haiguslik) kinnijäämine või ärajäämine, millegi arenemise, toimimise pidurdus
= peetumine
▫ Vaimse arengu peetus.
▫ Maksas tekkis vedeliku peetus.
▫ Raseduse peetus.
▫ Kasvupeetus.
peits
M
‹s›
lahus puidu pinna töötlemiseks, selle värvitooni muutmiseks; lahus, millega töödeldakse kiudu, et muuta seda värvainele vastuvõtlikumaks
▫ Laudpõrand on peitsiga ilusa sinise jume saanud.
▫ Peitsid määravad lõnga tooni.
▫ Puidupeits.
◊ laensõna saksa Beize 'peits, peitsimine, söövitus; puhtimine; marinaad, marineerimine; park(aine), parkimine'
pelts ‹s›
endisaegne Läänemaa naiste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub; endisaegne Mulgi meeste villane või linane hõlmadega pihtkuub
◊ laensõna saksa Pelz 'nahk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur