[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
hüperbool
‣ VÕRDLE litootes (2. täh) ‣ meioos (2. täh)
2 tasandiline joon, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist annavad jääva suurusega vahe
– SEOTUD SÕNAD: hüperboolne ‹adj›
M
‹s› 1 stiilivõte, poeetiline liialdus, milles kirjeldatavaid nähtusi rõhutamise eesmärgil võimatuseni suurendatakse (nt sajab ja sajab lõpmata)‣ VÕRDLE litootes (2. täh) ‣ meioos (2. täh)
2 tasandiline joon, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist annavad jääva suurusega vahe
– SEOTUD SÕNAD: hüperboolne ‹adj›
lumelörtsine
▫ Lumelörtsised tänavad.
M
selline, kus sajab lumelörtsi; lumelörtsiga kaetud, lumelörtsi täis▫ Lumelörtsised tänavad.
lumesajune
▫ Lumesajune ilm.
M
selline, kus sajab lund▫ Lumesajune ilm.
lumetu
= lumevaba
▫ Lumetu talv.
▫ Sõitsin peaaegu lumetust Tartust lörtsirohkesse Tallinna.
– SEOTUD SÕNAD: lumetus ‹s›
M
‹adj› selline, kus lund sajab väga vähe või ei saja üldse; lumest puhas, ilma maad katva lumeta= lumevaba
▫ Lumetu talv.
▫ Sõitsin peaaegu lumetust Tartust lörtsirohkesse Tallinna.
– SEOTUD SÕNAD: lumetus ‹s›
lumevaba
= lumetu
▫ Praktika on näidanud, et kolmest aastast kahel on november lumevaba.
▫ Põhimaanteed olid kuivad ja lumevabad.
M
‹adj› selline, kus lund sajab väga vähe või ei saja üldse; lumest puhas, ilma maad katva lumeta= lumetu
▫ Praktika on näidanud, et kolmest aastast kahel on november lumevaba.
▫ Põhimaanteed olid kuivad ja lumevabad.
lumine
▫ Põhimaanteid puhastatakse, aga kõrvalteed on lumised ja libedad.
▫ Koju jõudes olime kõik üleni lumised.
2 selline, kus (rohkelt) lund sajab ja lumikate on püsiv
▫ Ilmatarkade sõnul on tulemas parajalt külm ja lumine talv.
M
‹adj› 1 lumega kaetud, lumekihi all või lumega koos olev▫ Põhimaanteid puhastatakse, aga kõrvalteed on lumised ja libedad.
▫ Koju jõudes olime kõik üleni lumised.
2 selline, kus (rohkelt) lund sajab ja lumikate on püsiv
▫ Ilmatarkade sõnul on tulemas parajalt külm ja lumine talv.
lörts1
1 ‹s› niiske, vesine lumi
= lobjakas, lumelörts, lumelobjakas
▫ Hommikul sadas lörtsi.
■ ‹adj› selline, kus on või sajab sellist lund
▫ Lörtsi ilmaga on koer ka täiesti märg.
2 ‹adj, s› (lõdva koega, halvasti vormi hoidva riide kohta)
▫ Liiga lörts riie hakkab kiskuma.
◊ kõlasõna
1 ‹s› niiske, vesine lumi
= lobjakas, lumelörts, lumelobjakas
▫ Hommikul sadas lörtsi.
■ ‹adj› selline, kus on või sajab sellist lund
▫ Lörtsi ilmaga on koer ka täiesti märg.
2 ‹adj, s› (lõdva koega, halvasti vormi hoidva riide kohta)
▫ Liiga lörts riie hakkab kiskuma.
◊ kõlasõna
madisepäev
○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
M
1 21. september, eesti rahvakalendris aeg, millal putukad ja ussid suiguvad talveunne ning sääsed ja kärbsed kaovad, sügisene madisepäev○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
rahepilv
M
pilv, millest sajab rahet sademeterohke
= vihmane, sajune
▫ Sademeterohke suvi.
M
(ilma, ajavahemiku kohta:) selline, mil palju vihma sajab, (sagedase) vihmaga= vihmane, sajune
▫ Sademeterohke suvi.
sajune
= vihmane, sademeterohke
▫ Tormised ja sajused ilmad.
▫ Kuu lõpp oli jahedapoolne ja sajune.
– SEOTUD SÕNAD: sajuselt ‹adv›
M
‹adj› (ilma, ajavahemiku kohta:) selline, mil palju vihma sajab, (sagedase) vihmaga= vihmane, sademeterohke
▫ Tormised ja sajused ilmad.
▫ Kuu lõpp oli jahedapoolne ja sajune.
– SEOTUD SÕNAD: sajuselt ‹adv›
sajupäev
▫ Kõige vähem sajupäevi oli mais.
M
(hrl ilmateates:) päev, mil sajab vihma▫ Kõige vähem sajupäevi oli mais.
seitsmemagajapäev
M
27. juuni, eeskätt kirikukalendri tähtpäev, millega eesti rahvakalendris seostub sarnasusel põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest vesi
▫ Vee ringkäik looduses.
▫ Kingad lasevad vett läbi.
▫ Vanaema majas pole siiani sooja vett.
○ HEA TEADA Vesi on hapniku ja vesiniku ühend vesinikoksiid. Keemiline valem: H20.
■ (veekogu, veemassi kohta)
▫ Nad on vee ääres üles kasvanud.
▫ Jää läheb, veed vulisevad.
■ veed pl (mingile riigile või riikide liidule kuuluva mereosa kohta)
▫ Euroopa Liidu veed.
■ (veekogu pinda või veetaset silmas pidades)
▫ Tüdruku peanupp vajus vee alla.
▫ Vesi tõuseb.
2 (pisarate, ka muude eritiste kohta)
▫ Nii kurb oli, et vesi tuli silma.
▫ Lesk seisis kalmul, silmad vees.
▫ Toidulõhnad panevad suu vett jooksma.
▫ John neelab tilgatumaks kaheksanda õlle ja läheb aia äärde vett laskma.
◊ põlissõna uurali: soome vesi 'vesi', ungari víz 'vesi', sölkupi üt 'vesi'. Sama tüvi on levinud ka indoeuroopa keeltes (vrd kreeka hydōr, inglise water, läti ūdens jt)
M
‹s› 1 värvitu, lõhnatu ja läbipaistev looduslik vedelik, mis täidab veekogusid, sajab alla vihmana ning on elusorganismide olulisi koostisosi▫ Vee ringkäik looduses.
▫ Kingad lasevad vett läbi.
▫ Vanaema majas pole siiani sooja vett.
○ HEA TEADA Vesi on hapniku ja vesiniku ühend vesinikoksiid. Keemiline valem: H20.
■ (veekogu, veemassi kohta)
▫ Nad on vee ääres üles kasvanud.
▫ Jää läheb, veed vulisevad.
■ veed pl (mingile riigile või riikide liidule kuuluva mereosa kohta)
▫ Euroopa Liidu veed.
■ (veekogu pinda või veetaset silmas pidades)
▫ Tüdruku peanupp vajus vee alla.
▫ Vesi tõuseb.
2 (pisarate, ka muude eritiste kohta)
▫ Nii kurb oli, et vesi tuli silma.
▫ Lesk seisis kalmul, silmad vees.
▫ Toidulõhnad panevad suu vett jooksma.
▫ John neelab tilgatumaks kaheksanda õlle ja läheb aia äärde vett laskma.
◊ põlissõna uurali: soome vesi 'vesi', ungari víz 'vesi', sölkupi üt 'vesi'. Sama tüvi on levinud ka indoeuroopa keeltes (vrd kreeka hydōr, inglise water, läti ūdens jt)
– VÄLJENDID: nagu kaks tilka vett, läbi tule ja vee, vett sogama, vett segama, nagu ämbritäis külma vett kaela, vee peal püsima, selge nagu vesi, vett peale tõmbama, suud vett jooksma ajama, läbi tule, vee ja vasktorude, nagu kala vees, vett ja vilet nägema, nagu hane selga vesi, kivist vett välja pigistama, suu jookseb vett, ennast vee peal hoidma, nagu tuli ja vesi, raske vesi, kaduma nagu vits vette, arteesia vesi, lage vesi, vett vedama minema, suu vett täis, tulest ja veest läbi käima, vett ja vilet saama, nagu külm vesi kaela, sõelaga vett kandma, vett viskama, vee ja leiva peal, vesi veskile, vaga vesi, sügav põhi, sogases vees kalu püüdma, end vee peal hoidma, suud vett jooksma panema, Kölni vesi, vesi on ahjus
vihmamets
▫ Amazonase vihmametsad.
○ HEA TEADA Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, nad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet.
◊ tõlkelaen saksa Regenwald
M
igihaljas troopikamets, kus iga päev hrl lõuna ajal sajab vihma▫ Amazonase vihmametsad.
○ HEA TEADA Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, nad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet.
◊ tõlkelaen saksa Regenwald
vihmane
= sademeterohke, sajune
▫ Kolm viimast suve on vihmased olnud.
M
‹adj› (ilma, ajavahemiku kohta:) selline, mil palju vihma sajab, (sagedase) vihmaga= sademeterohke, sajune
▫ Kolm viimast suve on vihmased olnud.
vihmavaene
▫ Oli vihmavaene suvi.
M
selline, kus (liiga) vähe vihma sajab, väheste vihmasademetega▫ Oli vihmavaene suvi.
