[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
alluvusvahekord
▫ Abikaasad ei tohtinud oma tööülesannete täitmisel otseses alluvusvahekorras olla.
▫ Liiga palju emiseid sulgu pannes ei kujune välja normaalseid alluvusvahekordi ja sead on stressis.
M
‹hrl mitmuses› ametialases vm hierarhias suhe, mida iseloomustab kellegi võimu või juhtimise alla kuulumine▫ Abikaasad ei tohtinud oma tööülesannete täitmisel otseses alluvusvahekorras olla.
▫ Liiga palju emiseid sulgu pannes ei kujune välja normaalseid alluvusvahekordi ja sead on stressis.
alusturvas
▫ Kuival alusturbal peetud sead.
M
väikese lagunemisastmega, samblajääke sisaldav kohev ja kerge turvas, mida kasutatakse farmides loomade allapanuna▫ Kuival alusturbal peetud sead.
ammuma
▫ Siin klähvisid koerad, ruigasid sead, ammusid lehmamullikad.
◊ kõlasõna
M
(lehma või veise häälitsemise kohta)▫ Siin klähvisid koerad, ruigasid sead, ammusid lehmamullikad.
◊ kõlasõna
nuum
▫ Põrsas pandi nuuma peale.
▫ Sead on nuumal.
■ kõnekeelne (muu looma või inimese rikkalikul, heal toidul olemise kohta)
▫ Paksuks läheb kass, kes ei liigu ja on nuumal.
◊ laensõna läti noma 'rent, rentimine, üür, üürimine'
M
‹s› noorte põllumajandusloomade või -lindude rohke söötmine, et saada väärtuslikku liha, nuumamine▫ Põrsas pandi nuuma peale.
▫ Sead on nuumal.
■ kõnekeelne (muu looma või inimese rikkalikul, heal toidul olemise kohta)
▫ Paksuks läheb kass, kes ei liigu ja on nuumal.
◊ laensõna läti noma 'rent, rentimine, üür, üürimine'
⌘ pinna peale käima
närvidele käima, tüütama; visalt (ja tüütavalt) midagi nõudma
▫ Kui mõnda tühja korterisse end sisse sead, hakkab politsei pinna peale käima.
närvidele käima, tüütama; visalt (ja tüütavalt) midagi nõudma
▫ Kui mõnda tühja korterisse end sisse sead, hakkab politsei pinna peale käima.
ramm1 ‹s›
1 kehaline jõud, suutlikkus
= jaks
▫ Rammu ja osavust on meil küllaga.
▫ Ihuramm.
■ (loomade kohta:) hea toitumus, lihavus, rammusus
▫ Sead lähevad ruttu rammu.
2 midagi tugevdav, toitev või väetav aine (nt sõnnik põllul, rasvaine toidus)
▫ Põld tahab rammu saada.
▫ Pudrul oli rammuks võisilm sees.
1 kehaline jõud, suutlikkus
= jaks
▫ Rammu ja osavust on meil küllaga.
▫ Ihuramm.
■ (loomade kohta:) hea toitumus, lihavus, rammusus
▫ Sead lähevad ruttu rammu.
2 midagi tugevdav, toitev või väetav aine (nt sõnnik põllul, rasvaine toidus)
▫ Põld tahab rammu saada.
▫ Pudrul oli rammuks võisilm sees.
– VÄLJENDID: rammu katsuma
rukis
○ Ladina termin Secale cereale
■ selle taime vili (rukkiterad)
▫ Rukkist tehakse ka õlut.
▫ Kilo rukist.
■ ‹sisekohakäänetes› rukkipõld, rukkiväli
▫ Pearu laskis sead rukkisse.
◊ laensõna balti v germaani: leedu rugys, vanapõhja rugr, vanainglise ryge 'rukis'
M
‹s› kõrreline rohttaim, mille teradest tehakse peamiselt leivajahu○ Ladina termin Secale cereale
■ selle taime vili (rukkiterad)
▫ Rukkist tehakse ka õlut.
▫ Kilo rukist.
■ ‹sisekohakäänetes› rukkipõld, rukkiväli
▫ Pearu laskis sead rukkisse.
◊ laensõna balti v germaani: leedu rugys, vanapõhja rugr, vanainglise ryge 'rukis'
– VÄLJENDID: vait nagu kult rukkis
röhkima
▫ Aedikus röhivad sead.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome röhkiä 'röhkida', karjala röhkiä 'röhkida; ähkida; ägiseda', vepsa röhkt´ä 'röhkida'
M
(sea häälitsemise kohta:) „röh-röh”-kõlaga häälitsust kuuldavale tooma▫ Aedikus röhivad sead.
◊ kõlasõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome röhkiä 'röhkida', karjala röhkiä 'röhkida; ähkida; ägiseda', vepsa röhkt´ä 'röhkida'
sõralised pl ‹s›
selts taimtoidulisi maismaaimetajaid, kelle varvaste viimaseid lülisid kaitsevad sõrad
○ Ladina termin ArtiodactylaHEA TEADA Sõraliste hulka kuuluvad nt kitsed, sead ja põdrad.
selts taimtoidulisi maismaaimetajaid, kelle varvaste viimaseid lülisid kaitsevad sõrad
○ Ladina termin ArtiodactylaHEA TEADA Sõraliste hulka kuuluvad nt kitsed, sead ja põdrad.
talumats
▫ Te julgete piinata vaba krahvi! Sead, talumatsid!
M
(talupoja, maamehe kohta hrl härra või linlase vastandina, ka sõimusõnana)▫ Te julgete piinata vaba krahvi! Sead, talumatsid!
tõnguma
▫ Sead tõnguvad põldudel.
▫ Peatänaval on asfalt üles tõngutud.
M
(metssigade kohta:) kärsaga, ninaga maad tuhnima; (üldisemalt:) pinnast vm segi pöörama, milleski sonkima▫ Sead tõnguvad põldudel.
▫ Peatänaval on asfalt üles tõngutud.
vanasti
▫ Vanasti ei käinud madisepäeval Saaremaa naised võõrsil, muidu pidavat sead pahuraks minema.
▫ Vanasti kannatasin vinnide tõttu.
M
‹adv› vanal ajal, kaua aega tagasi▫ Vanasti ei käinud madisepäeval Saaremaa naised võõrsil, muidu pidavat sead pahuraks minema.
▫ Vanasti kannatasin vinnide tõttu.
– välja nuhkima ‹v›
1 (salaja) jälgides, uurides, infot kogudes millelegi jälile saama, midagi teada saama
▫ Ajakirjandus nuhkis dokumendi sisu paari tunniga välja.
2 nuuskimisega üles leidma ja üles tuhnima
▫ Trühvlid on imemaitsvad mügerikud, mida spetsiaalse väljaõppega koerad ja sead oma nina abil mullast välja nuhivad.
1 (salaja) jälgides, uurides, infot kogudes millelegi jälile saama, midagi teada saama
▫ Ajakirjandus nuhkis dokumendi sisu paari tunniga välja.
2 nuuskimisega üles leidma ja üles tuhnima
▫ Trühvlid on imemaitsvad mügerikud, mida spetsiaalse väljaõppega koerad ja sead oma nina abil mullast välja nuhivad.
