[EKS] Eesti keele sõnaraamat
Leitud 2 artiklit
aaria1 ‹s›
iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis
▫ Mimi aaria Puccini ooperist „Boheem”.
◊ laensõna saksa Arie 'aaria' < itaalia aria 'laul, meloodia', varem 'õhk' < ladina āēr 'õhk' < kreeka āēr 'õhk'
aaria2 ‹
täiendina›
indoiraani päritoluga seostuv;
aarjalastega seostuv =
aarja ▫
Neil tuli tõestada oma aaria päritolu ja see võttis aega.
○
HEA TEADA Keelenõu soovitab kasutada vormi aarja.