[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
abi
▫ Ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa.
▫ Uus fond pakub tagastamatut abi alustavatele ettevõtjatele.
▫ Vajan dokumentide vormistamisel abi.
▫ Teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära.
■ ‹millest/kellest› kergendus või kasu millestki või kellestki
▫ Rohtudest ei olnud seekord abi, haigus süvenes.
▫ Ettevaatusest oli abi, suurem õnnetus hoiti ära.
2 teatud ametitöötaja abiline
▫ Ta asus tööle vandeadvokaadi abina.
▫ Vanemabi.
▫ Nooremabi.
◊ laensõna aarja: vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
M
‹s› 1 aitamine, abistamine; see, mis või kes aitab▫ Ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa.
▫ Uus fond pakub tagastamatut abi alustavatele ettevõtjatele.
▫ Vajan dokumentide vormistamisel abi.
▫ Teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära.
■ ‹millest/kellest› kergendus või kasu millestki või kellestki
▫ Rohtudest ei olnud seekord abi, haigus süvenes.
▫ Ettevaatusest oli abi, suurem õnnetus hoiti ära.
2 teatud ametitöötaja abiline
▫ Ta asus tööle vandeadvokaadi abina.
▫ Vanemabi.
▫ Nooremabi.
◊ laensõna aarja: vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
– VÄLJENDID: appi hüüdma, abiks ikka
ABS (lühend) [aps]
sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase piduritel blokeeruda
○ HEA TEADA Lühend ingliskeelsest ühendist anti-lock braking system.
sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase piduritel blokeeruda
○ HEA TEADA Lühend ingliskeelsest ühendist anti-lock braking system.
abt
◊ laensõna saksa Abt 'abt' < ladina abbās 'abt' < hiliskreeka abbā 'abt' (Uues Testamendis) < aramea abbā 'isa'
M
‹s› katoliku mungakloostri ülem◊ laensõna saksa Abt 'abt' < ladina abbās 'abt' < hiliskreeka abbā 'abt' (Uues Testamendis) < aramea abbā 'isa'
agu
= koit
▫ Aoni pole enam palju aega.
M
‹s› varahommikune hämar aeg enne päikesetõusu, koiduaegne helendus idataevas= koit
▫ Aoni pole enam palju aega.
aju1
= peaaju
▫ Verejooks ajju.
■ ‹ka mitmuses› see elund kui mõistuse, vaimsete võimete keskus; mõistus, mõtlemisvõime
▫ Pingutasin ajusid, aga tuhkagi ei meenunud.
▫ Tööst väsinud aju nõuab puhkust.
▫ Kõrgkooli jaoks ei jätku tal ajusid.
▫ Ajudega inimene.
■ (vaimselt võimeka inimese kohta)
▫ Korporatsioon otsib oma meeskonda noori ja andekaid ajusid.
▫ Kevin on meie klassi aju.
■ (elektroonilise juhtseadme kohta)
▫ Roboti ehitamine eeldab ka roboti ajuks oleva arvuti programmeerimise oskust.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome aivot 'aju', saami vuoiηâš 'aju', ?ungari agy 'aju, üdi'
M
‹s› selgroogsete koljuõõnes paiknev kesknärvisüsteemi osa= peaaju
▫ Verejooks ajju.
■ ‹ka mitmuses› see elund kui mõistuse, vaimsete võimete keskus; mõistus, mõtlemisvõime
▫ Pingutasin ajusid, aga tuhkagi ei meenunud.
▫ Tööst väsinud aju nõuab puhkust.
▫ Kõrgkooli jaoks ei jätku tal ajusid.
▫ Ajudega inimene.
■ (vaimselt võimeka inimese kohta)
▫ Korporatsioon otsib oma meeskonda noori ja andekaid ajusid.
▫ Kevin on meie klassi aju.
■ (elektroonilise juhtseadme kohta)
▫ Roboti ehitamine eeldab ka roboti ajuks oleva arvuti programmeerimise oskust.
◊ põlissõna läänemeresoome-saami v uurali: soome aivot 'aju', saami vuoiηâš 'aju', ?ungari agy 'aju, üdi'
aju2
▫ Jahimehed tegid kaks aju, ühest ajust said kaks põtra.
▫ Hunt pääses ajust välja.
M
‹s› ajujaht, ulukite (taga)ajamine; ajujahil sissepiiratud ala▫ Jahimehed tegid kaks aju, ühest ajust said kaks põtra.
▫ Hunt pääses ajust välja.
aku
= akumulaator
▫ Minu telefoni aku oli võrdlemisi otsakorral.
M
‹s› energia talletamise seade, mida saab pärast tühjenemast uuesti laadida= akumulaator
▫ Minu telefoni aku oli võrdlemisi otsakorral.
aru1
▫ Tal pole täit aru peas.
▫ Kas sa oled aru kaotanud?
▫ Aru oli vanaisal selge kuni surmani.
■ arust ‹kelle› kellegi arvamusel põhinedes, kellegi meelest, kellegi arvates
▫ Minu arust ei tea sa asjast midagi.
▫ Oma arust oli ta hakkama saanud kangelasteoga.
2 vananenud hulk, kogus; arvestus
M
‹s› 1 praktiline mõistus, mõtlemis- ja kaalutlusvõime▫ Tal pole täit aru peas.
▫ Kas sa oled aru kaotanud?
▫ Aru oli vanaisal selge kuni surmani.
■ arust ‹kelle› kellegi arvamusel põhinedes, kellegi meelest, kellegi arvates
▫ Minu arust ei tea sa asjast midagi.
▫ Oma arust oli ta hakkama saanud kangelasteoga.
2 vananenud hulk, kogus; arvestus
aru2
= aruniit, aruheinamaa
◊ põlissõna soome-ugri: soome aro 'rohtla', karjala aro 'vesine heinamaa', mansi ūraj 'jõesäng'
M
‹s› kuiv või parajalt niiske rohumaa (mineraalmullal)= aruniit, aruheinamaa
◊ põlissõna soome-ugri: soome aro 'rohtla', karjala aro 'vesine heinamaa', mansi ūraj 'jõesäng'
asu
= hingerahu
▫ Noormehele ei anna asu, et Laura temast meedias juttu tegi.
▫ Ka Hiiumaa eraldatud randades pole enam asu.
▫ Asu leidmata lonkis ta sihitult mööda tänavaid.
M
‹s› ‹hrl eitavas lauses koos verbidega andma, olema, leidma› rahulik olemine, erutavate või piinavate mõtete, tundmuste vms puudumine= hingerahu
▫ Noormehele ei anna asu, et Laura temast meedias juttu tegi.
▫ Ka Hiiumaa eraldatud randades pole enam asu.
▫ Asu leidmata lonkis ta sihitult mööda tänavaid.
atu
▫ Miku mängukaaslane oli väheke atu Olev.
▫ Saagu nad ükskord meheks, ärgu olgu atud!
M
‹adj, s› kõnekeelne saamatu; hädavares▫ Miku mängukaaslane oli väheke atu Olev.
▫ Saagu nad ükskord meheks, ärgu olgu atud!
au
▫ Au ja kiitus neile kõigile!
▫ Papa ei taha au ja kuulsust.
▫ Auhinda ei mäleta, aga au oli suur.
▫ Au julgetele!
■ auväärne võimalus, juhus vms
▫ Mul on au kuuluda sellesse perekonda.
▫ On suur au olla valitud aasta parimaks sportlaseks.
▫ Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida.
▫ Kellega mul on au?
■ lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vms
▫ Minu keel on minu au ja uhkus.
■ auks ‹kelle/mille› millegi austamiseks või tähistamiseks
▫ Juubeli auks toimuvad kontserdid Eesti suuremates linnades.
▫ Perenaine on külaliste auks kohvilaua katnud.
■ auga (ühenduses pingelise, raske olukorraga toimetulemisega:) täiel määral (ja hästi), igas suhtes (hästi)
▫ Sain ülesandega auga hakkama.
▫ Poisid tulid raskest seisust auga välja ja said kolm võitu.
▫ Maja pidas maavärinale auga vastu.
2 eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna või sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; kellegi hea nimi; arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunne
▫ Professionaalne au ja väärikus.
▫ Perekonna au on rüvetatud.
▫ Talupoja au.
■ vananenud seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkus
▫ Kalevipoeg kipub neiu au riisuma, kuid neiu torkab talle pussi rindu.
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja ey 'õnn'
M
‹s› 1 (kellelegi osaks saav) sügav austus, tunnustav lugupidamine▫ Au ja kiitus neile kõigile!
▫ Papa ei taha au ja kuulsust.
▫ Auhinda ei mäleta, aga au oli suur.
▫ Au julgetele!
■ auväärne võimalus, juhus vms
▫ Mul on au kuuluda sellesse perekonda.
▫ On suur au olla valitud aasta parimaks sportlaseks.
▫ Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida.
▫ Kellega mul on au?
■ lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vms
▫ Minu keel on minu au ja uhkus.
■ auks ‹kelle/mille› millegi austamiseks või tähistamiseks
▫ Juubeli auks toimuvad kontserdid Eesti suuremates linnades.
▫ Perenaine on külaliste auks kohvilaua katnud.
■ auga (ühenduses pingelise, raske olukorraga toimetulemisega:) täiel määral (ja hästi), igas suhtes (hästi)
▫ Sain ülesandega auga hakkama.
▫ Poisid tulid raskest seisust auga välja ja said kolm võitu.
▫ Maja pidas maavärinale auga vastu.
2 eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna või sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; kellegi hea nimi; arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunne
▫ Professionaalne au ja väärikus.
▫ Perekonna au on rüvetatud.
▫ Talupoja au.
■ vananenud seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkus
▫ Kalevipoeg kipub neiu au riisuma, kuid neiu torkab talle pussi rindu.
◊ ?laensõna germaani: vanapõhja ey 'õnn'
Au (tähis)
keemia kuld
keemia kuld
tabu
■ miski (kõlbeliselt) keelatu
▫ Liha söömine kuulutati tabuks.
▫ Seksuaalsed tabud.
▫ Kirjanduses ei ole tabusid.
◊ laensõna saksa Tabu 'tabu' < prantsuse tabou, inglise taboo 'tabu' (James Cook 1777) < tonga tabu 'keelatud, ebapuhas'
M
‹s› usundist või sotsiaalsetest oludest tulenev tava keelata või piirata teatavat toimingut või sõnalist väljendust; sellise keelu või piirangu all olev ese, paik, olend vm■ miski (kõlbeliselt) keelatu
▫ Liha söömine kuulutati tabuks.
▫ Seksuaalsed tabud.
▫ Kirjanduses ei ole tabusid.
◊ laensõna saksa Tabu 'tabu' < prantsuse tabou, inglise taboo 'tabu' (James Cook 1777) < tonga tabu 'keelatud, ebapuhas'
