[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
ajama
▫ Piletita sõitjad aeti bussist välja.
▫ Ajasin lapsed magama.
▫ Tuul ajas paadi kaldast eemale.
▫ Liha aeti vardasse.
▫ Aja püksid jalga!
■ (oma keha või kehaosa teatud asendisse viies)
▫ Ajas jalad harki.
▫ Aja ennast püsti!
■ (sõiduvahendi (või hobuse) juhtimise, ka sõitmise kohta)
▫ Ajas auto tee äärde.
▫ Teekäijale aeti otsa.
▫ Ajame võidu!
■ (taime kohta:) oma osi kasvatama
▫ Puu on juured alla ajanud.
2 ‹ka isikuta lauses› mingit tundmust, meeleolu, seisundit, olukorda, muutust põhjustama, esile kutsuma
▫ Iiveldama ajab.
▫ Näkku valetamine ajas ta marru.
▫ Ära aja mind naerma.
▫ Nii kurb lugu, et ajab nutu peale.
▫ Sa ajad mind segadusse.
▫ Viin on mehe hukka ajanud.
▫ Uhkus ajab upakile.
▫ Aja see asi korda.
3 ‹tugiverb› (ühenduses mingi tegevusega või mingis suunas tegutsemisega)
▫ Mul on linnas asju ajada.
▫ Mingit äri ta ajab.
▫ Naabrid ajasid lihtsalt kiusu.
▫ Laps ajab jonni.
▫ Tuleb ajada oma joont.
4 ‹(ka) tugiverbina› rääkima, kõnelema
▫ Ajame pisut juttu.
▫ Ära aja jama!
▫ Ah, mis sa ajad!
■ mingi heli, hääle tekitamisega ühenduses
▫ Poiss ajab vilet.
▫ Kõrvad ajavad pilli.
5 midagi endast eraldama või välja saatma
= välja ajama (2. täh)
▫ Kuusk hakkas juba enne uut aastat okkaid ajama.
▫ Pliit ajab suitsu.
6 ‹(ka) tugiverb› (kellegi või millegi jälitamisega, kellelegi järgnemisega, järjepidamisega ühenduses)
▫ Kass ei viitsi hiiri taga ajada.
▫ Tüdruk ajas raamatus näpuga järge.
7 trassi, teed vms hrl otsesuunalist rajama
= sisse ajama (2. täh)
▫ Mutt ajab käike.
▫ Läbi metsa on siht aetud.
▫ Suusarada jäigi sisse ajamata.
8 ‹hrl ühendverbi osana› õmmeldes kinnitama
▫ Ajas krae külge ja nööbid ette.
9 keetmise teel destilleerima; utma
▫ Kartulitest aetud piiritus.
▫ Tökatit aeti kasetohust.
◊ põlissõna soome-ugri: soome ajaa 'ajada; juhtida; sõita', saami vuodjit 'ajada', mansi wojt- 'taga ajama'. Soome-ugri sõna on häälikuliselt lähedane samatähendusliku indoeuroopa sõnaga (vanaindia ájati, ladina agere jt) ja seda on peetud ka ürgvanaks indoeuroopa laenuks
M
1 kedagi või midagi kuhugi liikuma sundima või liikuma panema▫ Piletita sõitjad aeti bussist välja.
▫ Ajasin lapsed magama.
▫ Tuul ajas paadi kaldast eemale.
▫ Liha aeti vardasse.
▫ Aja püksid jalga!
■ (oma keha või kehaosa teatud asendisse viies)
▫ Ajas jalad harki.
▫ Aja ennast püsti!
■ (sõiduvahendi (või hobuse) juhtimise, ka sõitmise kohta)
▫ Ajas auto tee äärde.
▫ Teekäijale aeti otsa.
▫ Ajame võidu!
■ (taime kohta:) oma osi kasvatama
▫ Puu on juured alla ajanud.
2 ‹ka isikuta lauses› mingit tundmust, meeleolu, seisundit, olukorda, muutust põhjustama, esile kutsuma
▫ Iiveldama ajab.
▫ Näkku valetamine ajas ta marru.
▫ Ära aja mind naerma.
▫ Nii kurb lugu, et ajab nutu peale.
▫ Sa ajad mind segadusse.
▫ Viin on mehe hukka ajanud.
▫ Uhkus ajab upakile.
▫ Aja see asi korda.
3 ‹tugiverb› (ühenduses mingi tegevusega või mingis suunas tegutsemisega)
▫ Mul on linnas asju ajada.
▫ Mingit äri ta ajab.
▫ Naabrid ajasid lihtsalt kiusu.
▫ Laps ajab jonni.
▫ Tuleb ajada oma joont.
4 ‹(ka) tugiverbina› rääkima, kõnelema
▫ Ajame pisut juttu.
▫ Ära aja jama!
▫ Ah, mis sa ajad!
■ mingi heli, hääle tekitamisega ühenduses
▫ Poiss ajab vilet.
▫ Kõrvad ajavad pilli.
5 midagi endast eraldama või välja saatma
= välja ajama (2. täh)
▫ Kuusk hakkas juba enne uut aastat okkaid ajama.
▫ Pliit ajab suitsu.
6 ‹(ka) tugiverb› (kellegi või millegi jälitamisega, kellelegi järgnemisega, järjepidamisega ühenduses)
▫ Kass ei viitsi hiiri taga ajada.
▫ Tüdruk ajas raamatus näpuga järge.
7 trassi, teed vms hrl otsesuunalist rajama
= sisse ajama (2. täh)
▫ Mutt ajab käike.
▫ Läbi metsa on siht aetud.
▫ Suusarada jäigi sisse ajamata.
8 ‹hrl ühendverbi osana› õmmeldes kinnitama
▫ Ajas krae külge ja nööbid ette.
9 keetmise teel destilleerima; utma
▫ Kartulitest aetud piiritus.
▫ Tökatit aeti kasetohust.
◊ põlissõna soome-ugri: soome ajaa 'ajada; juhtida; sõita', saami vuodjit 'ajada', mansi wojt- 'taga ajama'. Soome-ugri sõna on häälikuliselt lähedane samatähendusliku indoeuroopa sõnaga (vanaindia ájati, ladina agere jt) ja seda on peetud ka ürgvanaks indoeuroopa laenuks
– VÄLJENDID: karvu turri ajama, okkaid turri ajama, näost sisse ajama, taga ajama, pead kirjuks ajama, uhkus ajab upakile, pöördesse ajama, ringi ajama, üles ajama, teibasse ajama, närve krussi ajama, oksele ajama, verd keema ajama, paska ajama, närvi ajama, pead pulki täis ajama, suud vett jooksma ajama, tagajalgadele ajama, puskarit ajama, kuradit Peltsebuliga välja ajama, rinda ette ajama, pinde ajama, udu ajama, südant vesiseks ajama, prügi silma ajama, jalule ajama, end kohevile ajama, alla ajama, juttu ajama, kõrv ajab pilli, ligi ajama, vastu ajama, sooja õhku suust välja ajama, kotti ajama, läbi ajama, nurja ajama, näpuga rida ajama, ihukarvu püsti ajama, sulgi kohevile ajama, harja punaseks ajama, häda ajab härja kaevu, karvu püsti ajama, umbluud ajama, kopsu üle maksa ajama, puru silma ajama, harja turri ajama, näpuga järge ajama, mulli ajama, kiusu ajama, luhta ajama, okkaid püsti ajama, närvi mustaks ajama, kõrvu kikki ajama, hauda ajama, habet ajama, liini ajama, närve püsti ajama, üle ajama, kõrvad ajavad pilli, kaela kangeks ajama, nina püsti ajama, hinge täis ajama, laiali ajama, karva ajama, maha ajama, käojaani ajama, elu täis ajama, iba ajama, segamini ajama, juuksekarvu püsti ajama, peale ajama, päkki silma ajama, näppe külge ajama, suust välja ajama, eemale ajama, pilli lõhki ajama, auku ajama, karva turri ajama, südant täis ajama, suur tükk ajab suu lõhki, susse püsti ajama, kätt pikale ajama, juuksekarva lõhki ajama, närvi püsti ajama, jälgi ajama, segi ajama, kärbseid pähe ajama, koibi sirgu ajama, juukseid püsti ajama, välja ajama, oma rida ajama, kinni ajama, mullikesi ajama, sisse ajama, meeli segi ajama, küüsi taha ajama, tagasi ajama, kägu ajama, sõrgu vastu ajama, joonde ajama, kokku ajama, ära ajama, tühja tuult taga ajama, pada ajama, nahka ajama
