‹s› 1pikem, teatavate iseloomulike tunnustega ajalõik või periood = ajajärk, epohh ▫ Leiutaja ideed on sageli oma ajastust ees. ▫ Barokiajastu. ▫ Renessansiajastu. ▫ Digiajastu. 2geoloogia(geoloogiline alajaotus:) ajavahemik 35–90 miljonit aastat, mille kestel kujunesid ladestu kivimid (nt kriit, juura, devon) ○ HEA TEADA Ajastu jaguneb ajastikeks. ◊ kirjakeele sõna