‹s› selgroogsete koljuõõnes paiknev kesknärvisüsteemi osa = peaaju ▫ Verejooks ajju. ■ ‹ka mitmuses› see elund kui mõistuse, vaimsete võimete keskus; mõistus, mõtlemisvõime ▫ Pingutasin ajusid, aga tuhkagi ei meenunud. ▫ Tööst väsinud aju nõuab puhkust. ▫ Kõrgkooli jaoks ei jätku tal ajusid. ▫ Ajudega inimene. ■ (vaimselt võimeka inimese kohta) ▫ Korporatsioon otsib oma meeskonda noori ja andekaid ajusid. ▫ Kevin on meie klassi aju. ■ (elektroonilise juhtseadme kohta) ▫ Roboti ehitamine eeldab ka roboti ajuks oleva arvuti programmeerimise oskust. ◊ põlissõnaläänemeresoome-saami v uurali: soomeaivot 'aju', saamivuoiηâš 'aju', ?ungariagy 'aju, üdi'