[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
adjöö
▫ Adjöö, mehed, oli rõõm näha!
◊ laensõna saksa adieu 'adjöö' < prantsuse adieu 'jumalaga', varem à dieu (dieu 'jumal') < ladina ad deum 'jumalaga' (deus 'jumal')
M
‹interj› hüvasti, jumalaga▫ Adjöö, mehed, oli rõõm näha!
◊ laensõna saksa adieu 'adjöö' < prantsuse adieu 'jumalaga', varem à dieu (dieu 'jumal') < ladina ad deum 'jumalaga' (deus 'jumal')
aiatöö
M
‹hrl mitmuses› aiapidamisega seotud töö (nt istutamine, kastmine, muruniitmine) alla1
1 ‹adv, postp mille, prep mille› kuskilt kõrgemalt või millegi suhtes madalamale, allapoole; millegi poolt kaetud, varjatud olekusse
▫ Rattur kihutas mäest alla.
▫ Tuul raputab õunu alla.
▫ Tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge”.
▫ Seelik on alla põlve.
▫ Lilled jäid lume alla.
■ ‹adv› millegi alumisele poolele kinnitatuks (oma otstarvet täitma)
▫ Suusad alla ja rajale!
■ ‹postp mille› millegi juurde, lähedale
▫ Parkis auto meie ukse alla.
■ ‹adv› (mingist suunast) kõrvale
▫ Keerasime Peterburi maanteelt alla Jõelähtme poole.
▫ Lennuk kaldus manöövrit tehes liiga suure nurga alla.
■ ‹adv› suudme poole, pärivoolu
▫ Sõitsime mööda jõge alla.
2 ‹adv› määralt vähemaks, tasemelt madalamaks; kehvemaks, nõrgemaks, kaotajaks
▫ Hinnast polnud võimalik sentigi alla kaubelda.
▫ Rumal lugu kiskus kooli autoriteeti alla.
■ ‹prep mille, prep mida› mingist määrapiirist vähem, vähem kui; tasemelt kehvem või kehvemini
▫ Müüs korteri alla turuhinna.
▫ Alla viitsadat krooni tunnis jutule ei võta.
▫ Alla neljakümnene paarike.
▫ Töötab alla oma võimete.
3 ‹postp mille› (ajaliselt:) (vahetult) enne, millegi eel
▫ Söögi alla võeti pits viina.
4 ‹postp kelle/mille› mingisse tegevus- või mõjupiirkonda, mingi tegevuse või mõju objektiks
▫ Sattus meedia rünnaku alla.
▫ Uurija pädevus seati kahtluse alla.
■ ‹postp kelle/mille› kellegi, millegi alluvusse
▫ Asutus kuulub haridusministeeriumi alla.
■ ‹postp mille› millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse
▫ Zeusi kuju võttis enda alla kolmandiku templi sisemusest.
■ ‹postp mille› osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse
▫ Mis paragrahvi alla selline sulitemp käib?
M
seotud sõnaga all, alt11 ‹adv, postp mille, prep mille› kuskilt kõrgemalt või millegi suhtes madalamale, allapoole; millegi poolt kaetud, varjatud olekusse
▫ Rattur kihutas mäest alla.
▫ Tuul raputab õunu alla.
▫ Tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge”.
▫ Seelik on alla põlve.
▫ Lilled jäid lume alla.
■ ‹adv› millegi alumisele poolele kinnitatuks (oma otstarvet täitma)
▫ Suusad alla ja rajale!
■ ‹postp mille› millegi juurde, lähedale
▫ Parkis auto meie ukse alla.
■ ‹adv› (mingist suunast) kõrvale
▫ Keerasime Peterburi maanteelt alla Jõelähtme poole.
▫ Lennuk kaldus manöövrit tehes liiga suure nurga alla.
■ ‹adv› suudme poole, pärivoolu
▫ Sõitsime mööda jõge alla.
2 ‹adv› määralt vähemaks, tasemelt madalamaks; kehvemaks, nõrgemaks, kaotajaks
▫ Hinnast polnud võimalik sentigi alla kaubelda.
▫ Rumal lugu kiskus kooli autoriteeti alla.
■ ‹prep mille, prep mida› mingist määrapiirist vähem, vähem kui; tasemelt kehvem või kehvemini
▫ Müüs korteri alla turuhinna.
▫ Alla viitsadat krooni tunnis jutule ei võta.
▫ Alla neljakümnene paarike.
▫ Töötab alla oma võimete.
3 ‹postp mille› (ajaliselt:) (vahetult) enne, millegi eel
▫ Söögi alla võeti pits viina.
4 ‹postp kelle/mille› mingisse tegevus- või mõjupiirkonda, mingi tegevuse või mõju objektiks
▫ Sattus meedia rünnaku alla.
▫ Uurija pädevus seati kahtluse alla.
■ ‹postp kelle/mille› kellegi, millegi alluvusse
▫ Asutus kuulub haridusministeeriumi alla.
■ ‹postp mille› millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse
▫ Zeusi kuju võttis enda alla kolmandiku templi sisemusest.
■ ‹postp mille› osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse
▫ Mis paragrahvi alla selline sulitemp käib?
– VÄLJENDID: alla laskma, jalgu alla saama, söögi alla ja söögi peale, alla vajuma, ülevalt alla vaatama, alla jääma, alla kirjutama, alla panema, alla hindama, alla kauplema, alla andma, alla lööma, alla kriipsutama, alla valama, alla tõmbama, alla liikuma, alla heitma, alla ajama, alla laskuma, alla tingima, alla veerema, alla ronima, alla lendama, alla hüppama, alla tooma, alla kugistama, alla tulema, alla vanduma, alla loputama, tuult alla tegema, ülalt alla vaatama, alla sadama, alla varisema, alla suruma, alla sõitma, alla tegema, alla käima, alla minema, alla neelama, alla tirima, alla laadima, alla viskama, hagu alla andma, alla võtma, alla viima, alla vajutama, alla tulistama, alla valguma, tähti taevast alla tooma, alla vaatama
alla2
M
[alla] muusika kombel, viisil, millegi taoliselt Allah ‹pärisnimi›
ainujumal araabia keeles; (lääne inimese vaatevinklist:) islamiusuliste jumala nimi
▫ Egiptuse maadleja tõstis enne võistlust oma käed taeva poole ning hüüdis appi Allahit.
ainujumal araabia keeles; (lääne inimese vaatevinklist:) islamiusuliste jumala nimi
▫ Egiptuse maadleja tõstis enne võistlust oma käed taeva poole ning hüüdis appi Allahit.
alläär
M
millegi alumine äär allüür1 ‹s›
hobuse liikumisviis
▫ Sammu- ja kiirushobuseid eristatakse peamise kasutatava allüüri järgi.
○ HEA TEADA Põhiallüürid on samm, traav, galopp, küliskäik.
■ allüürid pl kellegi käitumisviis, kasutatav võttestik vms
▫ Meelelise ilu kujutamiselt jõuab kunstnik erootiliste allüürideni.
▫ Veidi dändilike allüüridega noormees.
◊ laensõna saksa Allüren 'allüürid' < prantsuse allure 'käik, kõnnak; käitumisviis' (sõnast aller 'minema, käima')
hobuse liikumisviis
▫ Sammu- ja kiirushobuseid eristatakse peamise kasutatava allüüri järgi.
○ HEA TEADA Põhiallüürid on samm, traav, galopp, küliskäik.
■ allüürid pl kellegi käitumisviis, kasutatav võttestik vms
▫ Meelelise ilu kujutamiselt jõuab kunstnik erootiliste allüürideni.
▫ Veidi dändilike allüüridega noormees.
◊ laensõna saksa Allüren 'allüürid' < prantsuse allure 'käik, kõnnak; käitumisviis' (sõnast aller 'minema, käima')
allüür2 ‹s›
üürivahekord, kus üürnik üürib omakorda tema kasutada olevat pinda välja
= allüürimine
▫ Üürilepingus olid kokkulepped allüüri osas selgelt määratletud.
üürivahekord, kus üürnik üürib omakorda tema kasutada olevat pinda välja
= allüürimine
▫ Üürilepingus olid kokkulepped allüüri osas selgelt määratletud.
eeltöö
▫ Süü tõestamine nõuab pikka eeltööd.
▫ Kuju püstitamise eeltööd käivad.
◊ tõlkelaen saksa Vorarbeit
M
millelegi eelnev, seda ettevalmistav töö▫ Süü tõestamine nõuab pikka eeltööd.
▫ Kuju püstitamise eeltööd käivad.
◊ tõlkelaen saksa Vorarbeit
elutöö
▫ Sepa elutöö jätkaja on ta vanem poeg.
▫ Tuntud filmimehele anti üle elutöö auhind.
◊ tõlkelaen saksa Lebensarbeit, Lebenswerk
M
tähtsaim, peamine, mida keegi on elu jooksul teinud; töö(d), mis on tehtud elu vältel▫ Sepa elutöö jätkaja on ta vanem poeg.
▫ Tuntud filmimehele anti üle elutöö auhind.
◊ tõlkelaen saksa Lebensarbeit, Lebenswerk
kõlavöö
M
etnograafia kõladega kootud vöö ljöö
M
‹s› endisaegne prantsuse pikkusühik (3268–5839 m) miljöö
▫ Miljöösse sobimatu uusehitis.
▫ Tänav ei jää oma miljöö poolest alla Nõmmele.
▫ Sõbralikus miljöös on kõigil parem töötada.
▫ Linnamiljöö.
▫ Agulimiljöö.
◊ laensõna saksa Milieu 'miljöö' < prantsuse milieu 'keskkoht; keskkond' (mi- 'kesk-' ja lieu 'koht')
M
‹s› füüsiline (ja sotsiaalne) keskkond, milles inimene elab või asub; vaimne või emotsionaalne keskkond▫ Miljöösse sobimatu uusehitis.
▫ Tänav ei jää oma miljöö poolest alla Nõmmele.
▫ Sõbralikus miljöös on kõigil parem töötada.
▫ Linnamiljöö.
▫ Agulimiljöö.
◊ laensõna saksa Milieu 'miljöö' < prantsuse milieu 'keskkoht; keskkond' (mi- 'kesk-' ja lieu 'koht')
mullatöö
M
‹hrl mitmuses› pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine ehitustööna orjaöö
▫ Eestlaste 700-aastase orjaöö motiivi tegi tuntuks Carl Robert Jakobson.
M
(orjuse, orjaaja kohta)▫ Eestlaste 700-aastase orjaöö motiivi tegi tuntuks Carl Robert Jakobson.
palgatöö
▫ Maal palgatööd eriti ei pakuta.
M
palga eest tehtav töö▫ Maal palgatööd eriti ei pakuta.
pulmaöö
M
noorpaari esimene öö peale abielu sõlmimist (silmas pidades vastabiellunute seksuaalsuhete algust või seaduslikuks saamist) südaöö
= kesköö
▫ Õnnetus juhtus südaöö paiku.
▫ Rongid käivad südaööni.
– SEOTUD SÕNAD: südaöine ‹adj›
M
öö keskmine, pimedaim järk (kella 12 paiku)= kesköö
▫ Õnnetus juhtus südaöö paiku.
▫ Rongid käivad südaööni.
– SEOTUD SÕNAD: südaöine ‹adj›
talutöö
▫ Eelmisel suvel tegin talutööd: istutamine, kõplamine, heinategu.
M
‹hrl mitmuses› talupidamiseks vajalik töö▫ Eelmisel suvel tegin talutööd: istutamine, kõplamine, heinategu.
ulgtöö
▫ Varasematel aegadel levis vepslaste hulgas ulgtöö.
M
(hooaja)töö kodust eemal▫ Varasematel aegadel levis vepslaste hulgas ulgtöö.
õlavöö
= õlavööde
▫ Asfaldile lennates lõhkus triatleet õlavöö, põlve, kõhu.
○ HEA TEADA Terminina on käibel õlavööde.
2 üle õla jooksev (ohutus)rihm
◊ tõlkelaen saksa Schultergürtel
M
1 abaluust ja rangluust moodustuv skeletiosa; vastav kehapiirkond= õlavööde
▫ Asfaldile lennates lõhkus triatleet õlavöö, põlve, kõhu.
○ HEA TEADA Terminina on käibel õlavööde.
2 üle õla jooksev (ohutus)rihm
◊ tõlkelaen saksa Schultergürtel
üleöö ‹adv›
kiiresti, järsku, ootamatult
▫ Ega need võlad üleöö tekkinud.
kiiresti, järsku, ootamatult
▫ Ega need võlad üleöö tekkinud.
