‹s› ‹hrl eitavas lauses koos verbidega andma, olema, leidma› rahulik olemine, erutavate või piinavate mõtete, tundmuste vms puudumine = hingerahu ▫ Noormehele ei anna asu, et Laura temast meedias juttu tegi. ▫ Ka Hiiumaa eraldatud randades pole enam asu. ▫ Asu leidmata lonkis ta sihitult mööda tänavaid.