[EKS] Eesti keele sõnaraamat

elav 1 ‹adj› elusolev, (elusana, olemasolevana) eksisteeriv, mitte surnud või hääbunud; elusataoliselt liikuv, muutuv või talitlusvõimeline
▫ Lähimas ümbruses polnud enam ühtegi elavat hinge.
▫ Esperanto pole kuskil tarvitusel elava keelena.
▫ Küpsetasime leiba elaval tulel.
■ ‹adj› (kuulsa inimese kohta:) meie keskel olev ja tegutsev
▫ Kuulus maestro, elav legend.
2 ‹s› elus, mittesurnud inimene
▫ Neid polnud siis enam elavate seas.
■ ‹adj› inimestest koosnev või moodustuv, inimeste tehtav või tehtud
▫ Sõjamehed moodustastid silla kaitsmiseks elava keti.
▫ Muusika elav ettekanne on hoopis teine kogemus kui salvestuse kuulamine.
3 ‹adj› erksa meelega, kiiresti, kärmelt reageeriv
= vilgas
▫ Elava loomuga tüdruk.
■ ‹adj› kiire liikumisega või liigutustega toimuv, kiiresti (edasi-tagasi) liikuv
= vilgas
▫ Elava liiklusega piirkond.
■ ‹adj› erksalt, teotahteliselt tegutsev või toimiv, teotahet, tarmukust väljendav
= aktiivne1 (1. täh), vilgas, energiline
▫ Kontserdi vastu tunti elavat huvi.
▫ Elav mõttevahetus.
▫ Klassis käis elav melu.
– SEOTUD SÕNAD: elavus ‹s›