[EKS] Eesti keele sõnaraamat

enamus ‹s› 1 arvuline ülekaal (mingi terviku või teise koosluse suhtes)
‣ VÕRDLE vähemus (2. täh)
▫ Riigikogu enamust nõudev hääletus.
▫ Klassis on poiste enamus.
▫ Napi enamuse saavutamisest jäi puudu kolm kohta.
2 ‹keda/mida, kellest/millest› suurem osa
= enamik
▫ Enamus koeri on tänapäeval perekoerad.
▫ Meie turustame seda, mida enamus nõuab.
◊ kirjakeele sõna
‣ Ado Grenzstein 1883