[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
– järele katsuma ‹v›
põhjalikult uurima või proovile panema, hrl et millegi või kellegi väärtust hinnata või kontrollida
= läbi katsuma
▫ Vana tõde iseenesest, kuid seda tuleb põhjani ja kõigis peenustes järele katsuda.
▫ Palvuse lõpul kutsutakse kõiki katsuma järele omaenese ustavust Kristuse tahtele.
■ käega (põhjalikult, igalt poolt) kompama, hrl et midagi kontrollida või uurida
= läbi katsuma
▫ Katsusin järele, kõik luud-kondid tundusid terved.
põhjalikult uurima või proovile panema, hrl et millegi või kellegi väärtust hinnata või kontrollida
= läbi katsuma
▫ Vana tõde iseenesest, kuid seda tuleb põhjani ja kõigis peenustes järele katsuda.
▫ Palvuse lõpul kutsutakse kõiki katsuma järele omaenese ustavust Kristuse tahtele.
■ käega (põhjalikult, igalt poolt) kompama, hrl et midagi kontrollida või uurida
= läbi katsuma
▫ Katsusin järele, kõik luud-kondid tundusid terved.
– kinni hoidma ‹v›
1 ‹millest/kellest› millestki või kellestki (käega) kinni pidama, seda haardest mitte vabastama
▫ Hoidke käsipuust kinni.
▫ Katrini sõnul aitas ta poissi kinni hoida.
▫ Hoidsime käest kinni.
2 kedagi mingis kohas, olukorras vms olema sundima, teda sinna jätma
▫ Reisijat hoiti kinni, et tema isikut täiendavalt uurida.
▫ Vange hoitakse kinni Kuubal.
▫ Mind hoiti kaua tollis kinni.
■ suletuna pidama
▫ Aknad tuleks kinni hoida.
3 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama
= hoidma (4. täh)
▫ Õhtuni suudad end kinni hoida, kuid siis meenub öö ja jood uuesti.
1 ‹millest/kellest› millestki või kellestki (käega) kinni pidama, seda haardest mitte vabastama
▫ Hoidke käsipuust kinni.
▫ Katrini sõnul aitas ta poissi kinni hoida.
▫ Hoidsime käest kinni.
2 kedagi mingis kohas, olukorras vms olema sundima, teda sinna jätma
▫ Reisijat hoiti kinni, et tema isikut täiendavalt uurida.
▫ Vange hoitakse kinni Kuubal.
▫ Mind hoiti kaua tollis kinni.
■ suletuna pidama
▫ Aknad tuleks kinni hoida.
3 midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama
= hoidma (4. täh)
▫ Õhtuni suudad end kinni hoida, kuid siis meenub öö ja jood uuesti.
– VÄLJENDID: ema põllesabast kinni hoidma
kula2
= kullimäng, kull (2. täh)
▫ Joonistamisest sai isu täis, mindi õue kula mängima.
◊ laensõna rootsi kull 'kullimäng'
M
‹s› laste jooksumäng, milles üks mängijatest on kull, kes püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks kulliks lüüa= kullimäng, kull (2. täh)
▫ Joonistamisest sai isu täis, mindi õue kula mängima.
◊ laensõna rootsi kull 'kullimäng'
kull
▫ Kull on jälle ühe kana ära viinud.
■ (hrl inimese kohta käivates võrdlustes)
▫ Naise küüned olid pikad ja kõverad nagu kullil.
2 laste jooksumäng, milles üks mängijatest on kull, kes püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks kulliks lüüa
= kullimäng, kula2
▫ Vahetunnil mängiti kooliõuel kulli.
■ juhtiv mängija selles
▫ Ma lõin su kulliks!
3 vapikotka kujutis
▫ Dokumendi õigsust kinnitas keisri kulliga pitser.
■ (metallraha kohta:) mündi pool, millel on vapikujutis
‣ VÕRDLE kiri
▫ Mängu alustaja otsustati kulli ja kirja visates.
■ kõnekeelne (suurema rahaühiku kohta)
▫ Ole meheks, viska viis kulli.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kulli 'suguti', murdes ka 'koovitaja', karjala kul´l´i 'koovitaja', liivi kuļļ 'kull'
M
‹s› 1 röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus▫ Kull on jälle ühe kana ära viinud.
■ (hrl inimese kohta käivates võrdlustes)
▫ Naise küüned olid pikad ja kõverad nagu kullil.
2 laste jooksumäng, milles üks mängijatest on kull, kes püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks kulliks lüüa
= kullimäng, kula2
▫ Vahetunnil mängiti kooliõuel kulli.
■ juhtiv mängija selles
▫ Ma lõin su kulliks!
3 vapikotka kujutis
▫ Dokumendi õigsust kinnitas keisri kulliga pitser.
■ (metallraha kohta:) mündi pool, millel on vapikujutis
‣ VÕRDLE kiri
▫ Mängu alustaja otsustati kulli ja kirja visates.
■ kõnekeelne (suurema rahaühiku kohta)
▫ Ole meheks, viska viis kulli.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kulli 'suguti', murdes ka 'koovitaja', karjala kul´l´i 'koovitaja', liivi kuļļ 'kull'
– VÄLJENDID: kulli ja kirja viskama
kullimäng
= kull (2. täh), kula2
M
laste jooksumäng, milles üks mängijatest on kull, kes püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks kulliks lüüa= kull (2. täh), kula2
käeline
= manuaalne
▫ Laagripäevadesse mahub palju käelist loovat tegevust (savist voolimine, joonistamine jm).
▫ Käeline osavus.
– SEOTUD SÕNAD: käelisus ‹s›
M
‹adj› käega või kätega tehtav, käte abil toimiv või toimuv= manuaalne
▫ Laagripäevadesse mahub palju käelist loovat tegevust (savist voolimine, joonistamine jm).
▫ Käeline osavus.
– SEOTUD SÕNAD: käelisus ‹s›
käeulatuses ‹adv›
seotud sõnaga käe+ulatusse
nii lähedal, et ulatub käega võtma; väga lähedal
▫ Võit oli käeulatuses.
seotud sõnaga käe+ulatusse
nii lähedal, et ulatub käega võtma; väga lähedal
▫ Võit oli käeulatuses.
käeulatusse
seotud sõnaga käe+ulatuses
nii lähedale, et ulatub käega võtma; väga lähedale
▫ Panin rohud käeulatusse.
seotud sõnaga käe+ulatuses
nii lähedale, et ulatub käega võtma; väga lähedale
▫ Panin rohud käeulatusse.
käsikell
▫ Peeter Vähi heliteos käsikellade ansamblile ja sümfooniaorkestrile.
M
käega mängimiseks mõeldud kelluke, mida käepidemest hoides liigutatakse nii, et kella sees olev tila lööks vastu kella ja tekitaks heli▫ Peeter Vähi heliteos käsikellade ansamblile ja sümfooniaorkestrile.
⌘ lahtise käega
1 nii, et peopesa on avatud, mitte rusikas käega
▫ Pärast lühikest sõnelust äigas ta Peetrile lahtise käega üle näo.
2 (inimese kohta, kes on helde andma, kinkima); heldelt, kergekäeliselt
▫ Süüa anti perele kehvalt, sest peremees polnud lahtise käega mees.
▫ Lube jagati liiga lahtise käega.
■ (inimese kohta, kes on varmas lööma)
▫ Juhan oli äge ja lahtise käega, virutas sulle ilma pikemata täie ära.
3 (inimese kohta, kel on käelise töö peale osavust, annet, hakkamist, kelle käes selline töö laabub)
= lahtiste kätega
▫ Lisaks heale lauluoskusele on tüdruk ka lahtise käega, koob ja heegeldab.
1 nii, et peopesa on avatud, mitte rusikas käega
▫ Pärast lühikest sõnelust äigas ta Peetrile lahtise käega üle näo.
2 (inimese kohta, kes on helde andma, kinkima); heldelt, kergekäeliselt
▫ Süüa anti perele kehvalt, sest peremees polnud lahtise käega mees.
▫ Lube jagati liiga lahtise käega.
■ (inimese kohta, kes on varmas lööma)
▫ Juhan oli äge ja lahtise käega, virutas sulle ilma pikemata täie ära.
3 (inimese kohta, kel on käelise töö peale osavust, annet, hakkamist, kelle käes selline töö laabub)
= lahtiste kätega
▫ Lisaks heale lauluoskusele on tüdruk ka lahtise käega, koob ja heegeldab.
lobistama1
▫ Lobistasin tükk aega jahedas ojavees.
▫ Lobistasin end duši all.
M
käega, jalgadega vm viisil vett vm vedelikku tugevasti liikuma pannes patsutavat, pladistavat heli tekitama; sel viisil midagi tegema (nt pesema)▫ Lobistasin tükk aega jahedas ojavees.
▫ Lobistasin end duši all.
– läbi katsuma ‹v›
põhjalikult uurima või proovile panema, hrl et millegi või kellegi väärtust hinnata või kontrollida
= järele katsuma
▫ Iga õpetus tuleb loogikaga läbi katsuda.
▫ Tihti ei rutanud Jeesus inimestele vastama, vaid pani neid ennast läbi katsuma.
■ käega (põhjalikult, igalt poolt) kompama, hrl et midagi kontrollida või uurida
= järele katsuma
▫ Jalg ei tundu tal valus olevat, olen mitmel korral kogu jala läbi katsunud.
põhjalikult uurima või proovile panema, hrl et millegi või kellegi väärtust hinnata või kontrollida
= järele katsuma
▫ Iga õpetus tuleb loogikaga läbi katsuda.
▫ Tihti ei rutanud Jeesus inimestele vastama, vaid pani neid ennast läbi katsuma.
■ käega (põhjalikult, igalt poolt) kompama, hrl et midagi kontrollida või uurida
= järele katsuma
▫ Jalg ei tundu tal valus olevat, olen mitmel korral kogu jala läbi katsunud.
manuaalne
= käeline
▫ Manuaalsed oskused.
▫ Manuaalne meditsiin.
◊ laensõna ladina manuālis 'käe-, käeline' (sõnast manus 'käsi')
M
‹adj› käega või kätega tehtav, käte abil toimiv või toimuv= käeline
▫ Manuaalsed oskused.
▫ Manuaalne meditsiin.
◊ laensõna ladina manuālis 'käe-, käeline' (sõnast manus 'käsi')
otselöök
◊ tõlkelaen vene прямой удар
M
löök sirge käega otse ette (nt poksis, karates); (võrkpallis:) sirgjooneline löök◊ tõlkelaen vene прямой удар
talisman
M
‹s› maagilise väega ese, mis arvatakse tagavat soovi või eesmärgi saavutamist vormikohane
▫ Tuleb esitada vormikohane taotlus.
▫ Kirjalik vormikohane tõend.
▫ Pomisesin paar vormikohast lauset.
– SEOTUD SÕNAD: vormikohaselt ‹adv›
M
selline, nagu kord ja vorminõuded ette näevad; kombekohane▫ Tuleb esitada vormikohane taotlus.
▫ Kirjalik vormikohane tõend.
▫ Pomisesin paar vormikohast lauset.
– SEOTUD SÕNAD: vormikohaselt ‹adv›
