[EKS] Eesti keele sõnaraamat

hammustama 1 hammastega millestki tükki, pala eraldama ja (söömiseks) suhu haarama; hammastega purustama või katki lõikama
▫ Laps hammustas õunast suure tüki.
▫ Hammustasin pähkli puruks.
▫ Ema sai nööbi ette ja hammustas niidi katki.
■ (tükkhaaval, mäludes) sööma
= närima (1. täh)
▫ Jõin kohvi ja hammustasin võileiba.
▫ Mehed võtsid viina ja hammustasid hapukurki peale.
2 hambaid (ka suiseid, astelt) sisse suruma või muljudes kokku pigistama
▫ Rästik hammustab enesekaitseks.
▫ Koer oli möödakäijat hammustanud.
▫ Sääsed hammustavad, küll on tüütu!
■ teravat külma- või valutunnet tekitama
▫ Pakane hammustab varbaid.
3 teravas toonis, salvavalt midagi ütlema
▫ Ajakirjanik üritas saatekülalist korduvalt üsna valusasti hammustada.