[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
ahoi
▫ Ahoi, on siin keegi?
M
‹interj› tähelepanu tõmbav või millelegi juhtiv hüüatus▫ Ahoi, on siin keegi?
boi1
◊ laensõna saksa Boy 'jooksupoiss, käskjalg' < inglise boy 'poiss'
M
‹s› vananenud jooksupoiss (nt hotellis); liftipoiss◊ laensõna saksa Boy 'jooksupoiss, käskjalg' < inglise boy 'poiss'
boi2
= baika
◊ laensõna saksa Boi 'boi, baika' < hollandi baai 'boi, baika' < prantsuse bai 'kõrb, punakaspruun' < ladina badius 'kõrb, punakaspruun'
M
‹s› õhuke ja pehme, hrl mõlemalt poolt kergelt karvane (puuvillane) riie= baika
◊ laensõna saksa Boi 'boi, baika' < hollandi baai 'boi, baika' < prantsuse bai 'kõrb, punakaspruun' < ladina badius 'kõrb, punakaspruun'
hai
= haikala
2 (omakasupüüdliku, hoolimatu, raha- või võimuahne inimese kohta)
▫ Suurematel haidel lõppes tee vangikongis.
▫ Kapitalistlik hai.
▫ Kinnisvarahai.
▫ Poliitikahai.
◊ laensõna saksa Hai 'hai' < hollandi haai 'hai' < islandi hai 'hai'
M
‹s› 1 suur pikliku kehaga, peamiselt soojades meredes elunev röövkala= haikala
2 (omakasupüüdliku, hoolimatu, raha- või võimuahne inimese kohta)
▫ Suurematel haidel lõppes tee vangikongis.
▫ Kapitalistlik hai.
▫ Kinnisvarahai.
▫ Poliitikahai.
◊ laensõna saksa Hai 'hai' < hollandi haai 'hai' < islandi hai 'hai'
hei
▫ Hei, anna mulle võti!
■ tervitussõnana
▫ Hei, Mart! – Hei!
M
‹interj› hüüatus kellegi tähelepanu äratamiseks (nt et kedagi kutsuda, kõnetada)▫ Hei, anna mulle võti!
■ tervitussõnana
▫ Hei, Mart! – Hei!
hii
○ HEA TEADA Hii väärtus Kreeka numbrina on 600.
M
‹s› kreeka tähestiku 22. täht (Χ, χ), ladina tähestikus ühend ch○ HEA TEADA Hii väärtus Kreeka numbrina on 600.
Ho (tähis)
keemia holmium
keemia holmium
hobi
= harrastus
▫ Ratsutamist peetakse kulukaks hobiks.
◊ laensõna inglise hobby 'hobi'
M
‹s› tegevus, mis on tegijale meelepärane, mille suhtes ta tunneb püsivat kiindumust ja millega ta jätkuvalt tegeleb= harrastus
▫ Ratsutamist peetakse kulukaks hobiks.
◊ laensõna inglise hobby 'hobi'
hoid
▫ Ronimisel on oluline käte ja jalgade hoid, et mitte ennast vigastada.
▫ Peahoid.
2 millegi säilitamine, alalhoidmine
▫ Arhivaalide hoid, säilitamine ja korrastamine.
▫ Eestluse identiteedi sünd ja hoid.
■ (lastehoiu kohta)
▫ Hoidu võetakse lapsi alates 1,5 eluaastast.
M
‹s› 1 viis, kuidas midagi mingis asendis hoitakse (hrl mingi aja jooksul)▫ Ronimisel on oluline käte ja jalgade hoid, et mitte ennast vigastada.
▫ Peahoid.
2 millegi säilitamine, alalhoidmine
▫ Arhivaalide hoid, säilitamine ja korrastamine.
▫ Eestluse identiteedi sünd ja hoid.
■ (lastehoiu kohta)
▫ Hoidu võetakse lapsi alates 1,5 eluaastast.
– VÄLJENDID: vastutav hoid
hoie
▫ Ketta õige hoie.
◊ kirjakeele sõna
M
‹s› (hrl spordis:) kaaslasest või vahendist kinnihoidmise viis, käte asend riistast või vahendist kinnihoidmisel▫ Ketta õige hoie.
◊ kirjakeele sõna
hoki
= jäähoki
▫ Jäähallis saab aastaringselt hokit mängida.
◊ laensõna inglise hockey 'hoki'
M
‹s› jääväljakul uiskudel mängitav sportmäng, kus eesmärgiks on litri löömine vastasmeeskonna väravasse= jäähoki
▫ Jäähallis saab aastaringselt hokit mängida.
◊ laensõna inglise hockey 'hoki'
hoo
▫ Hoo, juba jõudsidki kohale!
M
‹interj› väljendab imestust, üllatust, rõõmu, uljust▫ Hoo, juba jõudsidki kohale!
hui
= ui2, piirits
◊ põlissõna läänemeresoome-permi: soome hui 'pool, kääv', saami suojja 'pool, kääv', udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
M
‹s› traditsiooniline süstikukujuline nõel võrkude, vaipade, vööde vm kudumiseks= ui2, piirits
◊ põlissõna läänemeresoome-permi: soome hui 'pool, kääv', saami suojja 'pool, kääv', udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
koi1
▫ Koid olid talve jooksul kampsunisse augu söönud.
▫ Salveid peetakse heaks vahendiks koide vastu.
2 ‹s› kitsi ja ihne inimene
▫ Selline koi ei raatsi kellelegi midagi niisama anda.
▫ Olen paras koi ja seepärast otsin ikka odavamat kaupa.
◊ põlissõna soome-ugri: soome koi 'koi', udmurdi kej 'koi', handi kej 'koi'. Häälikuliselt lähedasi sama tähendusega sõnu on turgi ja mongoli keeltes
M
1 ‹s› väike liblikas, hrl selle röövik, kes kahjustab riideid, puitu, taimi vms▫ Koid olid talve jooksul kampsunisse augu söönud.
▫ Salveid peetakse heaks vahendiks koide vastu.
2 ‹s› kitsi ja ihne inimene
▫ Selline koi ei raatsi kellelegi midagi niisama anda.
▫ Olen paras koi ja seepärast otsin ikka odavamat kaupa.
◊ põlissõna soome-ugri: soome koi 'koi', udmurdi kej 'koi', handi kej 'koi'. Häälikuliselt lähedasi sama tähendusega sõnu on turgi ja mongoli keeltes
koi2
▫ Pärast tormist ööd magas madrus kajuti ülemises kois sügavat und.
■ (üldisemalt magamisaseme kohta)
▫ Koju jõudes ei jäänudki muud üle kui kohe koisse magama keerata.
◊ laensõna saksa Koje, alamsaksa koje 'koi' < ladina cavea 'tarandik, puur'
M
‹s› magamisase laevas▫ Pärast tormist ööd magas madrus kajuti ülemises kois sügavat und.
■ (üldisemalt magamisaseme kohta)
▫ Koju jõudes ei jäänudki muud üle kui kohe koisse magama keerata.
◊ laensõna saksa Koje, alamsaksa koje 'koi' < ladina cavea 'tarandik, puur'
ohoi
= ohhoi
▫ Ohoi, vaat kus vahva asi välja mõeldud!
■ tähelepanu taotlev või uljas, ergutav hüüe
= ohhoi
▫ Ohoi, on siin keegi?
M
‹interj› väljendab ja rõhutab üllatust või vaimustust, ka kiitlemist, kelkimist= ohhoi
▫ Ohoi, vaat kus vahva asi välja mõeldud!
■ tähelepanu taotlev või uljas, ergutav hüüe
= ohhoi
▫ Ohoi, on siin keegi?
oi
▫ Oi kui tore!
▫ Oi, nüüd läks küll midagi viltu.
▫ Oi, kuidas tahaks ka kosmoses käia!
▫ Oi, kui valus mu külg on!
■ rõhutab eitust, jaatust, möönmist, annab sellele emotsionaalse varjundi
▫ Kas sinu kassid armastavad sind? – Oi, muidugi!
▫ Poisiga on raske, oi kui raske.
▫ Tema raskuste ees kohkuma ei löö, oi ei, mitte sinnapoolegi.
M
‹interj› väljendab ja rõhutab vaimustust, imestust, üllatust, ehmatust, igatsust või hädaldamist, valu, viha▫ Oi kui tore!
▫ Oi, nüüd läks küll midagi viltu.
▫ Oi, kuidas tahaks ka kosmoses käia!
▫ Oi, kui valus mu külg on!
■ rõhutab eitust, jaatust, möönmist, annab sellele emotsionaalse varjundi
▫ Kas sinu kassid armastavad sind? – Oi, muidugi!
▫ Poisiga on raske, oi kui raske.
▫ Tema raskuste ees kohkuma ei löö, oi ei, mitte sinnapoolegi.
– VÄLJENDID: oi sa jutt
poi
■ ankurdatud ujuk veesõiduki kinnitamiseks, haalpoi
■ ujuk millegi ujuvana hoidmiseks
◊ laensõna saksa Boje 'poi' < keskhollandi boye 'poi'
M
‹s› ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha vm tähistamiseks■ ankurdatud ujuk veesõiduki kinnitamiseks, haalpoi
■ ujuk millegi ujuvana hoidmiseks
◊ laensõna saksa Boje 'poi' < keskhollandi boye 'poi'
