[EKS] Eesti keele sõnaraamat

isiklik ‹adj› 1 teatud isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev või mõeldud
= personaalne (1. täh)
▫ Isiklik omand.
▫ Tegin mõnikord töösõite ka isikliku sõiduautoga.
▫ Lennukist lahkudes võtke kaasa isiklikud asjad.
■ teatavat isikut teenindav
= personaalne (1. täh)
▫ Puudega inimest toetab vajadusel isiklik abistaja.
2 inimese eraelu, suhteid, emotsioone puudutav; inimese enda huvidega seotud või temale suunatud
= personaalne (2. täh)
▫ Mängus on isiklikud huvid.
▫ Ta hakkas igaühes oma isiklikku vaenlast nägema.
▫ Töönarkomaani isiklik elu jäi elamata.
■ kellegi suhtes terav, ründav
= personaalne (2. täh)
▫ Vaidluse käigus muutus ta tihtipeale isiklikuks.
■ teatud isiku enda poolt vahetult tehtav või tehtud, saadav või saadud, kellestki lähtuv
= personaalne (2. täh)
▫ Sportlase isiklik tippmark.
▫ Kõige paremini pidi mõjuma isiklik eeskuju.
▫ Tegin seda isiklikul vastutusel.
▫ Kolumnist avaldas artiklis isiklikku arvamust.
– SEOTUD SÕNAD: isiklikkus ‹s›