[EKS] Eesti keele sõnaraamat

jõud ‹s› 1 kehaline tugevus või suutlikkus; füüsiline võimsus või tugevus
= vägi (3. täh)
▫ Jõudu on, vastupidavust mitte.
▫ Vaenlane kogub jõudu.
▫ Tuisk möllas hirmsa jõuga.
▫ Ühtäkki auto jõud rauges ning mootor suri välja.
▫ Pidurdusjõud.
■ jõudu! (tervitusena tegutsejale)
▫ Jõudu tööle!
▫ Soovisin jõudu ja liikusin edasi.
▫ Edu ja jõudu!
■ majanduslik suutlikkus, varaline seis
▫ Kui jõud ei käi kinnisvarast üle, oleme soovitanud müüa.
■ vaimne suutlikkus, võime luua või tegutseda
= loomejõud
▫ Loominguline jõud.
2 võime, suutlikkus mõjuda või mõjutada, mingit muutust esile kutsuda
= võim, mõjujõud
▫ Naerul on vabastav jõud.
▫ Harjumuse jõud on suur.
■ seaduslik, ametlik kehtivus
▫ Vanad seadused on kaotanud jõu.
3 ‹hrl mitmuses› mingil alal oluline tegutseja või tegutsejad; see, kes või mis tegutseb, avaldab mõju või toimet
▫ Euroopa poliitilised jõud.
▫ Ameerika on kujunenud maailma võimsaimaks sõjaliseks jõuks.
▫ Julgeolekujõud.
▫ Politseijõud.
▫ Korrakaitsejõud.
4 füüsika kehale suunatud toime, kehade liikumise või kuju muutumise põhjus
▫ Jõud on massi ja kiirenduse korrutis.
○ HEA TEADA Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome jouto 'jõudeaeg, vaba aeg', lüüdi d´oud 'jõudeaeg, vaba aeg', liivi joud 'jõud'