1 ‹s› mitteasjalik, mõttetu või tõele mittevastav jutt; rumalus, totrus = jamajutt ▫ Ära aja jama! ▫ Inimesed usuvad igasugust jama. ▫ Näidend osutus täielikuks jamaks. ■ ‹adj› mõttetu või tobe ▫ Film oli suhteliselt jama. ▫ Täiesti jama jutt! 2 ‹s› sekeldust, tüli või probleeme tekitav olukord = kamm (2. täh) ▫ Väikesest reeglite rikkumisest tuli suur jama. ▫ Seda jama veel vaja! ▫ Temaga on alati mingi jama. ■ ‹adj› sekeldusi ja probleeme tekitav ▫ Jama lugu, mis me nüüd teeme?