[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
kaks
▫ Kakskümmend kaks.
▫ Kaks pluss kaks.
■ (kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 2
▫ Lõuna on kell kaks.
■ hulgalt, koguselt 2
▫ Mul on kaks last.
▫ Olin kaks nädalat haige.
■ (vastava arvulise järjekorra kohta)
▫ Tramm nr 2.
▫ Paragrahv kaks.
2 ‹s› number 2
▫ Rooma kaks.
▫ Viskasin täringuga kahe.
■ puudulik hinne viiepallilises hindamissüsteemis
▫ Sain matemaatikas kahe.
▫ Poisil oli tunnistusel mitu kahte.
◊ põlissõna uurali: soome kaksi 'kaks', ersa kavto 'kaks', ungari két, kettő 'kaks'
M
1 ‹num› põhiarv 2▫ Kakskümmend kaks.
▫ Kaks pluss kaks.
■ (kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 2
▫ Lõuna on kell kaks.
■ hulgalt, koguselt 2
▫ Mul on kaks last.
▫ Olin kaks nädalat haige.
■ (vastava arvulise järjekorra kohta)
▫ Tramm nr 2.
▫ Paragrahv kaks.
2 ‹s› number 2
▫ Rooma kaks.
▫ Viskasin täringuga kahe.
■ puudulik hinne viiepallilises hindamissüsteemis
▫ Sain matemaatikas kahe.
▫ Poisil oli tunnistusel mitu kahte.
◊ põlissõna uurali: soome kaksi 'kaks', ersa kavto 'kaks', ungari két, kettő 'kaks'
– VÄLJENDID: nagu kaks tilka vett, kahel käel, kahe otsaga vorst, kahe otsaga asi, kahe suupoolega, kaks ühes, kahes lehes, ühe medali kaks külge, kahte lehte, kahe käega, kahe otsaga mäng, kahe tule vahel, kahe kliki kaugusel, kahe veskikivi vahel, kahe teraga mõõk, kahte isandat teenima, kahe jalaga, nagu eesel kahe heinakuhja vahel, nagu kits kahe heinakuhja vahel, kahe tooli vahel, kahe jalaga maa peal, kahe käega alla kirjutama, kahe silma vahele jääma, kahe kivi vahel, kaks kätt taskus, kama kaks, kaks kätt risti rinna peal, kahe kõrva vahel, kaks kärbest ühe hoobiga
keeks
▫ Rosinakeeks.
◊ laensõna vene кекс 'keeks' < inglise cakes, sõna cake 'kook' mitmuse vorm
M
‹s› muna- ja võirohkest taignast küpsetatud pehme vormikook▫ Rosinakeeks.
◊ laensõna vene кекс 'keeks' < inglise cakes, sõna cake 'kook' mitmuse vorm
keks1 ‹s›
laste hüppemäng, kus maha joonistatud ruudustikku pidi hüpeldes kas tuuakse ära või lükatakse jalaga edasi lame kivike, klaasikild vms
= keksumäng
▫ Vanasti mängiti peitust, kulli ja keksu.
laste hüppemäng, kus maha joonistatud ruudustikku pidi hüpeldes kas tuuakse ära või lükatakse jalaga edasi lame kivike, klaasikild vms
= keksumäng
▫ Vanasti mängiti peitust, kulli ja keksu.
keks2 ‹adj›
(vanamoelises kõnepruugis:) uhkeldav-kerglane, edvistav
▫ On alles keks preilna!
– SEOTUD SÕNAD: keksilt ‹adv›
(vanamoelises kõnepruugis:) uhkeldav-kerglane, edvistav
▫ On alles keks preilna!
– SEOTUD SÕNAD: keksilt ‹adv›
kiiks
= kiuks (2. täh)
▫ Kui maod elamisse tõime, arvasid külainimesed, et ju me ikka kiiksuga oleme.
▫ Ülikonna vältimise kiiks on tal isast.
2 hrl hõõrdumisel tekkiv pikk, terav ja kõrge heli
◊ kõlasõna
M
‹s› 1 erilisus, omapära või kummalisus; veider mõte, hull idee vms= kiuks (2. täh)
▫ Kui maod elamisse tõime, arvasid külainimesed, et ju me ikka kiiksuga oleme.
▫ Ülikonna vältimise kiiks on tal isast.
2 hrl hõõrdumisel tekkiv pikk, terav ja kõrge heli
◊ kõlasõna
kilks1 ‹s›
nt metalleseme löögist tekkiv hele kõlav heli
▫ Kõigepealt oli kuulda kõva kilksu: helikopteri sabatiivik puutus vastu jäänõlva.
▫ Vaikse kilksuga pani Kaido pooleldi joodud teetassi lauale.
◊ kõlasõna
nt metalleseme löögist tekkiv hele kõlav heli
▫ Kõigepealt oli kuulda kõva kilksu: helikopteri sabatiivik puutus vastu jäänõlva.
▫ Vaikse kilksuga pani Kaido pooleldi joodud teetassi lauale.
◊ kõlasõna
kilks2 ‹interj›
annab edasi nt metalleseme löögist tekkivat heledat kõlavat heli
▫ Kilks, kilks, kilks, peenike heli, mõelda vaid, vanal ajal kaikusid külasepa kojast samasugused helid, kui ta hobuserauda valimistas.
◊ kõlasõna
annab edasi nt metalleseme löögist tekkivat heledat kõlavat heli
▫ Kilks, kilks, kilks, peenike heli, mõelda vaid, vanal ajal kaikusid külasepa kojast samasugused helid, kui ta hobuserauda valimistas.
◊ kõlasõna
kiuks ‹s›
1 hrl hõõrdumisel tekkiv lühike, terav ja kõrge heli
▫ Ei mingit heli, aga võib-olla siiski mingisugune imepisike kiuks.
2 erilisus, omapära või kummalisus; veider mõte, hull idee vms
= kiiks (1. täh)
▫ Väike kiuks peab ikka asjal juures olema.
◊ kõlasõna
1 hrl hõõrdumisel tekkiv lühike, terav ja kõrge heli
▫ Ei mingit heli, aga võib-olla siiski mingisugune imepisike kiuks.
2 erilisus, omapära või kummalisus; veider mõte, hull idee vms
= kiiks (1. täh)
▫ Väike kiuks peab ikka asjal juures olema.
◊ kõlasõna
klõks1 ‹s›
lühike kõlav heli
▫ Välgumihkel teeb süüdates mõnusa klõksu.
■ (millegi taipamise, äratundmise vms kohta)
= krõks1
▫ Ja siis käis mul klõks – ma otsustasin, et vähemalt proovin.
– SEOTUD SÕNAD: klõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
lühike kõlav heli
▫ Välgumihkel teeb süüdates mõnusa klõksu.
■ (millegi taipamise, äratundmise vms kohta)
= krõks1
▫ Ja siis käis mul klõks – ma otsustasin, et vähemalt proovin.
– SEOTUD SÕNAD: klõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
klõks2 ‹interj›
annab edasi lühikest kõlavat heli
▫ Tegin ühe lihtsa triki ja – klõks, oligi sõrm tagurpidi.
◊ kõlasõna
annab edasi lühikest kõlavat heli
▫ Tegin ühe lihtsa triki ja – klõks, oligi sõrm tagurpidi.
◊ kõlasõna
kniks
= niks
▫ Ulatasin lilled ja tegin kniksu.
◊ laensõna saksa Knicks 'niks'
M
‹s› kerge ühe või mõlema põlve nõtkutus (nt tütarlapsel tervitamisel, tänamisel)= niks
▫ Ulatasin lilled ja tegin kniksu.
◊ laensõna saksa Knicks 'niks'
koks1 ‹interj, adv›
annab edasi kerget lööki ja selle heli
▫ Lõi koks! muna pannile.
– SEOTUD SÕNAD: koksti ‹adv›
◊ kõlasõna
annab edasi kerget lööki ja selle heli
▫ Lõi koks! muna pannile.
– SEOTUD SÕNAD: koksti ‹adv›
◊ kõlasõna
koks2 ‹s›
kütuse koksistamisel saadav tahke tükiline mustjashall või must süsinikurikas aine
◊ laensõna saksa Koks 'koks' < inglise cokes, mitmuse vorm sõnast coke 'koks'
kütuse koksistamisel saadav tahke tükiline mustjashall või must süsinikurikas aine
◊ laensõna saksa Koks 'koks' < inglise cokes, mitmuse vorm sõnast coke 'koks'
koks3 ‹s›
kõnekeelne kokteil
▫ Naised võtsid ööklubis paar koksi ja läksid tantsima.
kõnekeelne kokteil
▫ Naised võtsid ööklubis paar koksi ja läksid tantsima.
kolks1
‹s› löögi, millegi vastu langemise vms kõlav heli; (kõlav) löök
▫ Hommikul kell viis hakkavad kostma mütsud ja kolksud – usinad tonga naised tambivad tapa-vasaratega kiudu pehmeks.
▫ Mart sai kolksu vastu pead.
– SEOTUD SÕNAD: kolksti ‹adv›
◊ kõlasõna
‹s› löögi, millegi vastu langemise vms kõlav heli; (kõlav) löök
▫ Hommikul kell viis hakkavad kostma mütsud ja kolksud – usinad tonga naised tambivad tapa-vasaratega kiudu pehmeks.
▫ Mart sai kolksu vastu pead.
– SEOTUD SÕNAD: kolksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kolks2 ‹interj, adv›
annab edasi kõlava löögi, millegi vastu langemise vms heli
▫ Kolks! Kolks! Kangasteljed käivad nobedasti.
annab edasi kõlava löögi, millegi vastu langemise vms heli
▫ Kolks! Kolks! Kangasteljed käivad nobedasti.
konks
▫ Kala jäi konksu otsa.
▫ Kell kiikus aeglaselt konksu otsas.
▫ Hulljulged mehed rippusid mitu tundi kraana konksu otsas.
▫ S-kujuline konks.
▫ Veokonks.
▫ Kinnituskonks.
2 taipamist eeldav, nuputama, leiutama sundiv asjaolu (mis tähelepanuta olekus võib märkamata jääda)
= krutski, trikk (2. täh)
▫ Tuli riuklik mõte talle konksuga küsimus esitada.
▫ Juriidiline konks.
▫ Konks on selles, et ..
◊ kõlasõna
M
‹s› 1 (terava) kõverdatud otsaga või kõver ese millegi haaramiseks, kiskumiseks või riputamiseks▫ Kala jäi konksu otsa.
▫ Kell kiikus aeglaselt konksu otsas.
▫ Hulljulged mehed rippusid mitu tundi kraana konksu otsas.
▫ S-kujuline konks.
▫ Veokonks.
▫ Kinnituskonks.
2 taipamist eeldav, nuputama, leiutama sundiv asjaolu (mis tähelepanuta olekus võib märkamata jääda)
= krutski, trikk (2. täh)
▫ Tuli riuklik mõte talle konksuga küsimus esitada.
▫ Juriidiline konks.
▫ Konks on selles, et ..
◊ kõlasõna
kraks1
‹s› lühike terav (nagu) murdumise heli
= praks1
▫ Seljast käis läbi viis kraksu.
– SEOTUD SÕNAD: kraksti ‹adv›
◊ kõlasõna
‹s› lühike terav (nagu) murdumise heli
= praks1
▫ Seljast käis läbi viis kraksu.
– SEOTUD SÕNAD: kraksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kraks2 ‹interj, adv›
annab edasi murdumise vms lühikest teravat heli
= praks2
▫ Võti lukuauku, kaks pööret päripäeva – kraks, kraks.
◊ kõlasõna
annab edasi murdumise vms lühikest teravat heli
= praks2
▫ Võti lukuauku, kaks pööret päripäeva – kraks, kraks.
◊ kõlasõna
krõks1 ‹s›
kerge, tasane (nagu) murdumise heli
▫ Arvutis käis krõks ja pilt läks eest ära.
■ (millegi taipamise, äratundmise vms kohta)
= klõks1
▫ Kui see krõks on ära käinud, et nüüd tuleb alla võtta, läheb lihtsamaks.
– SEOTUD SÕNAD: krõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kerge, tasane (nagu) murdumise heli
▫ Arvutis käis krõks ja pilt läks eest ära.
■ (millegi taipamise, äratundmise vms kohta)
= klõks1
▫ Kui see krõks on ära käinud, et nüüd tuleb alla võtta, läheb lihtsamaks.
– SEOTUD SÕNAD: krõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
krõks2 ‹interj, adv›
annab edasi kerget tasast (nagu) murdumise heli
▫ Juss hammustas krõks ja krõks pähkleid katki.
annab edasi kerget tasast (nagu) murdumise heli
▫ Juss hammustas krõks ja krõks pähkleid katki.
kõks1 ‹s›
1 kerge löök; seda saatev heli
▫ Saatis palli kerge kõksuga väravasse.
2 kerge autoavarii, kokkupõrge, kus auto saab ainult mõlgi vms
▫ Pirita teel oli üks korralik avarii ja kaks väiksemat kõksu.
– SEOTUD SÕNAD: kõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
1 kerge löök; seda saatev heli
▫ Saatis palli kerge kõksuga väravasse.
2 kerge autoavarii, kokkupõrge, kus auto saab ainult mõlgi vms
▫ Pirita teel oli üks korralik avarii ja kaks väiksemat kõksu.
– SEOTUD SÕNAD: kõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kõks2 ‹interj, adv›
annab edasi löögi heli (ja kiirust) või tegutsemise kergust, kiirust
▫ Põlves on valu, teeb käies kõks ja kõks.
▫ Kõks ja valmis!
◊ kõlasõna
annab edasi löögi heli (ja kiirust) või tegutsemise kergust, kiirust
▫ Põlves on valu, teeb käies kõks ja kõks.
▫ Kõks ja valmis!
◊ kõlasõna
kõlks1 ‹s›
hrl metall- või klaasesemete üksteise vastu löömisel või puutumisel tekkiv lühike kõlav heli; sellist heli tekitav löök
▫ Lusikas kukkus heleda kõlksuga taldrikusse.
▫ Paar kõlksu meisliga, ja asi korras!
– SEOTUD SÕNAD: kõlksti ‹adv›
◊ kõlasõna
hrl metall- või klaasesemete üksteise vastu löömisel või puutumisel tekkiv lühike kõlav heli; sellist heli tekitav löök
▫ Lusikas kukkus heleda kõlksuga taldrikusse.
▫ Paar kõlksu meisliga, ja asi korras!
– SEOTUD SÕNAD: kõlksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kõlks2 ‹interj, adv›
annab edasi hrl metall- või klaasesemete üksteise vastu löömisel või puutumisel tekkivat lühikest kõlavat heli
▫ Kõlks ja kõlks löödi klaase kokku.
◊ kõlasõna
annab edasi hrl metall- või klaasesemete üksteise vastu löömisel või puutumisel tekkivat lühikest kõlavat heli
▫ Kõlks ja kõlks löödi klaase kokku.
◊ kõlasõna
kõõks1 ‹s›
(krampunud seisundiga seostuv) kõõksuv heli
▫ Haige kõht tõmbus iga kõõksu juures pingule.
– SEOTUD SÕNAD: kõõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
(krampunud seisundiga seostuv) kõõksuv heli
▫ Haige kõht tõmbus iga kõõksu juures pingule.
– SEOTUD SÕNAD: kõõksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kõõks2 ‹interj, adv›
annab edasi kõõksuvat heli
▫ Kõõks! jäi suutäis kurku kinni.
◊ kõlasõna
annab edasi kõõksuvat heli
▫ Kõõks! jäi suutäis kurku kinni.
◊ kõlasõna
– VÄLJENDID: kõõks olema
käks
◊ ?laensõna vanarootsi käkse 'pootshaak'
M
‹s› hülgepüügil kasutatav väike pootshaagikujuline riist◊ ?laensõna vanarootsi käkse 'pootshaak'
käuks ‹s›
lühike terav heli
▫ Tänav oli vaikne, muusikakooli akendest ei kostnud ühtegi häält, mitte ainsatki käuksu.
– SEOTUD SÕNAD: käuksti ‹adv›
◊ kõlasõna
lühike terav heli
▫ Tänav oli vaikne, muusikakooli akendest ei kostnud ühtegi häält, mitte ainsatki käuksu.
– SEOTUD SÕNAD: käuksti ‹adv›
◊ kõlasõna
käuks2 ‹interj, adv›
annab edasi lühikest teravat heli
▫ Trepiaste tegi käuks.
annab edasi lühikest teravat heli
▫ Trepiaste tegi käuks.
kääks1 ‹s›
hõõrdumisel vm tekkiv pikk terav heli
▫ Laudauks tõmmati kääksuga lahti.
▫ Isa sai kääksu välja igast puhkpillist.
– SEOTUD SÕNAD: kääksti ‹adv›
◊ kõlasõna
hõõrdumisel vm tekkiv pikk terav heli
▫ Laudauks tõmmati kääksuga lahti.
▫ Isa sai kääksu välja igast puhkpillist.
– SEOTUD SÕNAD: kääksti ‹adv›
◊ kõlasõna
kääks2 ‹interj, adv›
annab edasi hõõrdumisel vm tekkivat pikka teravat heli
▫ Voodi tegi kääks, kui poiss selle peale istus.
annab edasi hõõrdumisel vm tekkivat pikka teravat heli
▫ Voodi tegi kääks, kui poiss selle peale istus.
köks
= kökats
▫ Ostan maja, odava köksi saan ikka kätte.
▫ Suvilaköks.
M
‹s› väike viletsapoolne hoone, ese vms= kökats
▫ Ostan maja, odava köksi saan ikka kätte.
▫ Suvilaköks.
