1midagi järsult, teravalt või tigedalt ütlema = nähvama (1. täh), kähvama, sähvama (3. täh) ▫ „Ma ei öelnud nii!” kähvatas tüdruk solvunult. 2järsku mõistma, taipama ▫ Mulle kähvatas pähe, et saadan kogu kupatuse kuradile. ■ järsku, teravat, tugevat heli tekitama; sel viisil toimuma ▫ Kohe kähvatas müristamine. – SEOTUD SÕNAD: kähvatus ‹s›