[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kära ‹s› 1 rohke õiendamine, (läbisegi, üksteise võidu) tegutsemine või arutamine millegi ümber
▫ Riigikohus tegutseb enamasti ilma suurema avaliku kärata.
▫ Sellest tekkis suur poliitiline kära.
▫ Paar abiellus suure käraga.
▫ Siin ei pääse maailma kära häirima.
▫ Reklaamikära.
2 valjud (läbisegi) helid ja hääled, hrl vali jutuvada, kisamine, kilkamine vm häälitsemine
= lärm, kisa-kära
▫ Mind äratas laste kära.
■ vali korrapäratute helide segu, hrl müra, kolin, paukumine vms
= lärm
▫ Kära ja paugutamisega ehmatatakse loomad ala keskele.
▫ Sõrmed trummeldasid vaikselt, vähimagi kärata.
◊ kõlasõna