[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
kasM
‹
adv›
1 alustab küsilauset, mis eeldab jaatavat või eitavat vm vastust ▫
Kas olete viimasel ajal raamatuid ostnud? ▫
Kas unenäod on sulle tähtsad? ■
kõnekeelne (suhtlusväljendi osana) ▫
Sina, kas tead, ära siin nääguta midagi.
2 alustab lauset või kõrvallauset, mis on vormilt küsiv, aga väljendab ka mingit suhtumist (nt kahtlust, ebakindlust, imestust, pahameelt) ▫
Tea, kas seda ülepea oli.
▫
Eks siis ole näha, kas otsus oli õige või vale.
▫
Iseasi, kas ma just seda ootasin.
▫
Kas sa saad välja!
kesM
1 ‹
pron otseses ja kaudküsimuses vm kõrvallauses›
küsiv-siduv sõna isikute, elusolendite kohta ▫
Kes see on? ▫
Kelleks sa tahad saada? ▫
Tal oli klassiõde, keda ta meeletult armastas.
▫
Kes otsib, see leiab.
▫
Neid polnud palju, kes lootsid kohta esikümnes.
▫
Asutus, kes aitab hädasolijaid.
2 ‹
pron›
väljendab öeldud väitele vastupidist või tunderõhulist hoiakut ▫
Keda see huvitab? ▫
Kes seda enam mäletab? ▫
Kes muu seda tegi? 3 ‹
pron väljendites›
(esineb ebamäärasust rõhutavates väljendites) ▫
Kes teab, mis tulevik toob.
▫
See võis olla kes tahes.
▫
Minu asemel võiks olla ükskõik kes.
▫
Metsamehed nägid välja kes kuidas.
▫
Inimesed pagevad maalt, kes kuhu saab.
■ ‹
korduvana›
(hulgast või tervikust esile tõstetavate üksikute isikute kohta:) mõni ▫
Kes istus, kes seisis.
▫
Kes tuli bussiga, kes rongiga, kes muul moel.
◊
põlissõna soome-ugri v uurali: soome ken 'kes', udmurdi kin 'kes', ungari ki 'kes'
kusM
seotud sõnaga
kuhu,
kust 1 ‹
adv otseses küsimuses või alustab kõrvallauset›
küsiv-siduv sõna: missuguses kohas ▫
Kus sa elad? ▫
Kus ta on? ▫
Ma ei saanud aru, kus viibin.
■
esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites ▫
Ta ööbib sageli, kus juhtub.
▫
Nad rändavad Indias või jumal teab kus.
▫
Ükskõik kus maailma otsas.
■ ‹
hrl otseses küsimuses›
kõnekeelne kuhu ▫
Ja kus sa siis sedasi lähed? 2 ‹
adv alustab kõrvallauset›
siduv ajasõna: millal, kui =
mil1 ▫
See oli hetk, kus ma esimest korda tõsisemalt kõhklesin.
▫
Nüüd, kus ma jälle siin olen.
3 ‹
adv›
kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna ■
aitab toonitada imestust, üllatust, ka pahandamist, halvakspanu ▫
Kus mehele tuli alles vunk sisse! ▫
Kus sa sellega! ▫
Kus (ka) asi, millega uhkustada! ■ ‹
vormilt jaatavas lauses›
rõhutab eitavat arvamust või hinnangut ▫
Kus ma seda võisin teada! ▫
Pean minema, kus ma pääsen.
käes1M
seotud sõnaga
kätte1,
käest1 1 ‹
adv,
postp kelle›
kellegi valduses, omanduses, kasutada;
kellegi valdusse saabunud või saadud ▫
Võti on minu käes.
▫
Kiri on käes.
▫
Varsti oli kala käes.
▫
Võim on rahva käes.
▫
Mis käes, see käes.
■ ‹
adv›
(kinda kohta:) kandmas, kasutamas ▫
Kindad on käes, aga salli kaelas pole.
■ ‹
adv,
postp kelle›
kellelgi tehes, sooritades, käsil;
kellegi otsustada, teha, sooritada ▫
Töö laabub käes.
▫
Minu saatus on sinu käes.
▫
Tal on uus töö käes.
■ ‹
adv›
(millegi valdamise, oskamise, äraõppimise kohta:) selge ▫
Mitu keelt vabalt käes.
2 ‹
adv,
postp mille›
märgib mingis seisukorras, kellegi või millegi mõju all, meelevallas olekut ▫
Rahaga on kitsas käes.
▫
Oli terve päeva metsas külma ja vihma käes.
▫
Oigas valu käes.
▫
Sisalik soojendas end päikese käes.
3 ‹
adv›
(ajaliselt) saabunud, tulnud või saabumas, vahetult ees ▫
Talv oli käes.
käiM
‹
s›
liivakivist või muust kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks, lihvimiseks vm ▫
Taat lasi noa käia peal teravaks.
◊
põlissõna eesti-liivi: liivi kēja 'luisk, käi'
käisM
‹
s›
1 käsivart kattev riietuseseme osa =
varrukas ▫
Kas tahad lühikeste või pikkade käistega pluusi? 2 käised pl etnograafia särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus ▫
Tikanditega Kihnu käised.
käksM
‹
s›
hülgepüügil kasutatav väike pootshaagikujuline riist◊
?laensõna vanarootsi käkse 'pootshaak'
käsi ‹
s›
1 inimese või ahvi ülajäse randmest sõrmeotsteni;
ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni ▫
Vasak käsi.
▫
Seisab, käed puusas.
▫
Ta on nii haige, et ei suuda lusikatki käes hoida.
■ ‹
ühendi osana›
(iseärasuse kohta, mis sõltub nt elukutsest, soost, east) ▫
Tal on sepa käed.
▫
Kapi nihutamine nõuab mehe kätt.
▫
Siin on tunda toimetaja kätt.
2 ‹
ühendi osana›
(teatava omadusega inimese kohta) ▫
Kiri sattus õigetesse kätesse.
▫
Nende põline maaomand läks võõrastesse kätesse.
▫
Õnneliku käega kalamees.
▫
Küllap kuri käsi põhjustas põlengu.
■
üks vajalikest mängupartnereist kaardimängus ▫
Neljas käsi on puudu.
3 (töötamise, tegutsemise, toimimise kohta) ▫
Tal on kätt aianduse peale.
■
iseloomustab tegutsemise, toimimise, suhtumise laadi ▫
Saatuse karm käsi.
▫
Vanemad jätsid lastele elukutse valikul vabad käed.
4 pool, külg, suund ▫
Paremat kätt paistis meri.
▫
Istus peremehe vasakul käel.
◊
põlissõna soome-ugri: soome käsi 'käsi', mokša käd´ 'käsi', ungari kéz 'käsi'– VÄLJENDID:
tühja käega,
käed-jalad tööd täis,
kätt paluma,
käe alt,
käsi kokku hõõruma,
käsi käib hästi,
nagu käega pühitud,
kahel käel,
käsi ei tõuse,
kõva käe poliitika,
kätt külge panema,
palja käsi,
mustade käte haigus,
käsi peale panema,
käsi laiutama,
kätt harjutama,
käsi mullaseks tegema,
käed puhtad hoidma,
kätt suruma,
ühe käega annab, teisega võtab,
lahtise käega,
kätt peale panema,
vabad käed,
lahkel käel,
käe järgi,
kätt ja südant pakkuma,
üle käte minema,
käsi lööma,
omal käel,
kätt ette panema,
oma käsi määrima,
kätt andma,
käsi puhtaks pesema,
kätt südamele pannes,
kahe käega,
parem käsi,
lahke käega,
käsi on all,
käsi külge panema,
tühjade kätega,
pehme käe poliitika,
käsi lahutama,
käe alla,
käte pealepanemine,
oma kätt andma,
käsi lahti lööma,
käsi rüpes hoidma,
käsi rüppe laskma,
kätt oma elu külge panema,
kätel käia laskma,
kätele vaba voli andma,
kätt proovima,
kätt valgeks saama,
käsi on mängus,
käsi õieli,
karvane käsi,
kätt sirutama,
kätt pulsil hoidma,
kätt ulatama,
kerge käega olema,
omast käest,
käsi püsti tõstma,
kätt tõstma,
käe sees,
vaba käega,
käest ära,
käsist ja jalust siduma,
käed jäävad lühikeseks,
endale kätt külge panema,
kerge käega,
käe all,
parema käe reegel,
käte ja jalgadega vastu sõdima,
kätt alla panema,
palja käega,
käsi külge lööma,
käsi kullas,
käe-jala juures,
oma käe peal,
käed rüpes istuma,
kätt vahele panema,
käsi väänama,
kibe käsi olema,
käsi peseb kätt,
kätt pikale ajama,
kahe käega alla kirjutama,
käega lööma,
käsi hõõruma,
lahtiste kätega,
kuidas käsi käib,
kinnise käega,
kaks kätt taskus,
kätt valgeks tegema,
kätt vaatama,
kätel kandma,
kätt väristama,
käed on lühikesed,
paljaste kätega,
käsi südamel,
kätt enda külge panema,
käed on puhtad,
käe sisse,
kaks kätt risti rinna peal,
kätele voli andma,
kergel käel,
käega viskama
käskM
‹
s›
suuline või kirjalik korraldus millegi (vastuvaidlematuks) täitmiseks ▫
Valitsuse käsk.
▫
Meie asi on käsku täita.
■
usulis-kõlbeline põhisäte (nt ristiusus, juutluses) ▫
Seitsmes käsk ütleb, et sina ei tohi varastada.
■
IT toimingut käivitav või peatav korraldus ▫
Arvutiprogramm on kogum käske ja juhiseid.
käsnM
‹
s›
1 veekogu põhjale kinnitunult elutsev algeline hulkrakne loom ■
selle looma sarvtoesest vm pehmest ja elastsest materjalist pesemis- või pühkimisvahend ▫
Põhjakõrbenud potti tuli käsnaga kõvasti hõõruda.
▫
Meigikäsn.
▫
Nõudepesukäsn.
2 mitmesuguste puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis =
puukäsn 3 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal =
soolatüügas,
tüügas (
2. täh)
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome käsnä 'pahk; konnasilm; mõhn', vepsa käzn 'pahk; tael', vadja tšäznä 'pahk; konnasilm'
ääsM
‹
s›
lahtise tulega kolle vm kuumutusseade, milles põlevatel sütel kuumutatakse sepistatav metall =
sepaääs ▫
Sepp ajab selja sirgu ja torkab raua uuesti ääsi.
◊
laensõna alamsaksa ese 'ääs' (ühisgermaani sõna)