[EKS] Eesti keele sõnaraamat

käsn ‹s› 1 veekogu põhjale kinnitunult elutsev algeline hulkrakne loom
■ selle looma sarvtoesest vm pehmest ja elastsest materjalist pesemis- või pühkimisvahend
▫ Põhjakõrbenud potti tuli käsnaga kõvasti hõõruda.
▫ Meigikäsn.
▫ Nõudepesukäsn.
2 mitmesuguste puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis
= puukäsn
3 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal
= soolatüügas, tüügas (2. täh)
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome käsnä 'pahk; konnasilm; mõhn', vepsa käzn 'pahk; tael', vadja tšäznä 'pahk; konnasilm'