[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kõrvalseotud sõnaga kõrvale, kõrvalt
1 ‹adv, postp mille› asendilt kellegi, millegi külje juures, ligidal; külje suunas (väga) lähedal, järgmine
▫ Istus minu kõrval.
▫ Seisis, käed kõrval.
▫ Kiriku kõrval on surnuaed.
■ ‹postp mille koos korduva põhisõnaga› osutab tihe-olekule, pidevale (ja pingelisele) ajajärgule
▫ Istusime külg külje kõrval.
▫ On aastaid päev päeva kõrval tööd rüganud.
2 ‹postp mille› samaaegselt, rööbiti millegagi või kellegagi; peale millegi, lisaks
▫ Joonistamise kõrval tegeles ta sõnaloominguga.
■ ‹postp mille› kellegi juhatusel
▫ Poeg on maatööd õppinud ise kõrval.
■ ‹postp mille› millegagi, kellegagi võrreldes
= ees (7. täh)
✉Mõtlesin ka veel seda, et Lüübeki kõrval on Pariis täielik kolgas .. Aarne Ruben
3 ‹adv› asendilt teatava vahemaa taga, (millestki) eemal
▫ Suurest teest kõrval algas ilus seenemets.
■ ‹adv› millestki mitteosavõtvas seisundis
▫ Ta on pikka aega poliitikast kõrval olnud.