[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kõrvaline
▫ Õppuste ajal ei lubata kõrvalisi isikuid territooriumile.
2 ‹adj› millegagi võrreldes väheoluline või vähem tähtis
= teisejärguline, teisene, sekundaarne
▫ Mu mällu ladestus igasuguseid kõrvalisi detaile.
3 ‹adj› (keskusest, suurest liiklusest, käidavast paigast) kõrvale jääv, eemal asuv
▫ Rattamatk kulgeb mööda kõrvalisi paiku.
4 ‹adj› mujalt lähtuv, väljastpoolt tulev
▫ Ta on ratastoolis ja ei suuda ilma kõrvalise abita liikuda.
5 ‹s› asjaga mitteseotud isik
▫ See pole küsimus, kuhu keegi kõrvaline peaks oma nina toppima.
▫ Kõrvalistele jättis ta igati ontliku mulje.
6 ‹s› (talus) teise juures elav, mõnikord ka selle ülalpidamisel olev inimene
= manuline
✉Nüüd on läinud koht käest ja kõik näeksid meelsasti, kuidas ta sureb viletsana, poja kõrvalisena, armuleivasööjana Mait Metsanurk
M
1 ‹adj› selline, mis ei ole asjaga seotud või ei puutu sellesse▫ Õppuste ajal ei lubata kõrvalisi isikuid territooriumile.
2 ‹adj› millegagi võrreldes väheoluline või vähem tähtis
= teisejärguline, teisene, sekundaarne
▫ Mu mällu ladestus igasuguseid kõrvalisi detaile.
3 ‹adj› (keskusest, suurest liiklusest, käidavast paigast) kõrvale jääv, eemal asuv
▫ Rattamatk kulgeb mööda kõrvalisi paiku.
4 ‹adj› mujalt lähtuv, väljastpoolt tulev
▫ Ta on ratastoolis ja ei suuda ilma kõrvalise abita liikuda.
5 ‹s› asjaga mitteseotud isik
▫ See pole küsimus, kuhu keegi kõrvaline peaks oma nina toppima.
▫ Kõrvalistele jättis ta igati ontliku mulje.
6 ‹s› (talus) teise juures elav, mõnikord ka selle ülalpidamisel olev inimene
= manuline
✉Nüüd on läinud koht käest ja kõik näeksid meelsasti, kuidas ta sureb viletsana, poja kõrvalisena, armuleivasööjana Mait Metsanurk
