kübeke1 ‹adv› (ebamääraselt:) vähesel, mõnel määral = veidi, natuke1, natukene1, veidike1, mõnevõrra, pisut ▫ Õde on minust kübeke paksem. ▫ Supp oleks hea, kui selles oleks kübeke rohkem pipart.
kübeke2 ‹s› väike hulk, vähene määr = veidike2, natuke2, natukene2 ▫ Ta ei tundnud kübekestki hirmu. ▫ Kübeke mõistust tuleb alati kasuks.