[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ka ‹adv› 1 ‹hrl asendatav gi/ki-liitega, rõhutus asendis tugevdab järgnevat sõna või lauseosa› millegagi võrreldes samamoodi, ühesuguselt, nagu keegi teine või miski muu
= samuti
▫ Kui tahate, võite ka tulla.
▫ Ma tulin tema juurde ka järgmisel õhtul.
▫ Mina ka mitte.
▫ Ka minu mees on väga pragmaatiline.
■ kellelegi või millelegi lisaks, peale selle
= samuti
▫ Ei tohi ka unustada, et ..
▫ Paar Lloyd Webberi lugu ka.
2 ‹hrl asendatav gi/ki-liitega› isegi, koguni
▫ Keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte.
▫ Tasuta ei saa peksa ka, nagu klassikud ütlevad.
3 (aitab kinnitada asjaolu, rõhutada mingit väidet)
▫ Mis Brasiilias ka ei juhtuks, igatahes lahkub mees tippvormis.
▫ Jään ootama, mis see ka ei oleks.
▫ Õige ka, miks võtta endale veel üks mure juurde.
■ (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust vms)
▫ No sa oled ikka ka ...
■ ‹hrl otseses kõnes› (väljendab ebamäärast, lähema selgituseta jaatust, kahtlevat nõustumist)
▫ „No kuidas sul läheb?” – „Läheb ka.”.
■ (kõnetlustes vm suhtluses täitesõnana)
▫ No tere ka, naabrimees!
▫ Tere ka siitpoolt üle pika aja.
◊ Sõnadega kaasa, kaasas samatüvelise sõna kaas kuluvorm

k.a (lühend) 1 kaasa arvatud
2 käesoleval aastal